13/08/2026
EGÜ juhatuse töögrupil on suviste puhkuste perioodil olnud käed-jalad tööd täis, meilt on küsitud arvamust kahe valdkonna jaoks äärmiselt olulise seaduse kohta. Juuli alguses jõudis kooskõlastusringile maakatastriseaduse muutmise eelnõu ning paar nädalat hiljem ruumiandmete seaduse muutmise eelnõu koos katastriüksuse moodustamise korra muudatustega. Mõlemad kujundavad meie valdkonna tulevikku aastateks.
Esitasime augusti alguses arvamuse maakatastriseaduse eelnõu kohta ning 12. augustil ruumiandmete seaduse eelnõu kohta. Toetame mõlema eelnõu üldeesmärki ja oleme nõus, et maakatastri ja ruumiandmete süsteemi ajakohastamine on vajalik. Samas on eelnõud meie hinnangul veel toored ning vajavad enne vastuvõtmist põhjalikku kaalumist ja avatud arutelu kõigi osapooltega.
Ruumiandmete seaduse osas on meie peamised tähelepanekud:
🛰️ ESTPOS-i täppispositsioneerimise teenus (RTK) on riiklik baastaristu, mida vajavad geodeesia, ehitus, põllumajandus, droonimajandus ja transport. Teenuse kättesaadavus kõigile kasutajatele peab olema seaduses selgelt tagatud, olgu või mõistliku tasu eest. Juhtisime ka tähelepanu ESTPOS-i augustikuise katseperioodi lõppemisega tekkida võivatele ebaseaduslikele olukordadele maamõõtmises.
🗺️ LiDAR-andmete täieliku sulgemise asemel soovitame riskipõhist ja astmelist juurdepääsumudelit, nagu kasutavad näiteks Soome ja Holland jt euroopa riigid. Julgeolek ja eraelu kaitse on õiged eesmärgid, kuid piirang peab olema proportsionaalne.
📏 Mõõteseadmete kalibreerimise eesmärk, usaldusväärsed mõõtmistulemused riiklikes registrites on õige, kuid eelnõu seob kohustuse konkreetsete seadmetüüpide loeteluga, mis jätab kõrvale tänapäevased mõõdistusmeetodid: mobiilse laserskaneerimise, fotogramm-meetria, SLAM-lahendused ja masinapõhised süsteemid. Sellisel kujul vastuvõetuna pärsib seadus uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning võib anda seadusandja ootustele risti vastupidise tulemuse, kasutajad võivad liikuda nõude alt välja jäävate meetodite juurde, mis ei pruugi tagada paremat täpsust. Soovitame tehnoloogianeutraalset tulemusnõuet, mis jõustub siis, kui kalibreerimisteenus on Eestis tegelikult kättesaadav.
Maakatastri osas seisame selge tööjaotuse eest:
⚖️ Katastripidaja põhifunktsioon peab olema registri pidamine, kvaliteedi tagamine, haldusmenetlus ja järelevalve. Katastrimõõdistamine, piiride määramine ja muud tehnilised toimingud peavad jääma kutsetunnistusega maamõõtjate kutsetegevuseks, mille eest nad kannavad ka õiguslikku vastutust. Eelnõud kavandavad katastripidajale tasulisi teenuseid, mis sisult kattuvad erasektori maamõõtjate tööga, see võib tekitada rollikonflikti, kus sama asutus on ühtaegu teenuse osutaja, töö kontrollija ja registrikande tegija.
📋 Riigi loodud kutsesüsteem peab põhinema usaldusel kutsetunnistusega spetsialistide vastu. Maamõõtjale peab säilima õigus valida konkreetse töö jaoks sobiv metoodika ja tehniline lahendus, eeldusel et kvaliteedinõuded on täidetud.
Me ei ole oma seisukohtadega üksi.
Sarnastele probleemkohtadele on tähelepanu juhtinud ka teised erialaorganisatsioonid, sealhulgas Eesti Geoinformaatika Selts, kelle hinnangul liigub eelnõu mitmes küsimuses oma sõnastatud eesmärkidele vastupidises suunas, soovitakse parandada andmete kättesaadavust ja kasutatavust, kuid kehtestatakse üldine viivitus, eraldusvõime vähendamine ja tervete andmeliikide automaatne sulgemine sõltumata tegelikust riskist. Riigi roll peaks olema kvaliteetsete alusandmete, standardite ja taristu tagamine, mitte tasuliste lisandväärtusteenuste pakkumine turul. See, et eri organisatsioonid jõuavad sõltumatult samadele järeldustele, näitab, et tegemist ei ole ühe huvigrupi murega, vaid valdkonnaülese küsimusega.
Juhime tähelepanu ka sellele, et arvamust ei ole küsitud mitmelt oluliselt mõjutatud osapoolelt, näiteks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt, kelle liikmed kasutavad täppispositsioneerimist igapäevaselt, ega Eesti Taristuehituse Liidult, kelle liikmete ehitusplatsidel töötavad masinjuhtimissüsteemid sõltuvad samast taristust. Laiapõhjaline kaasamine teeks lõpptulemuse tugevamaks.
Mõned küsimused vajavad siiski kiireid otsuseid, oleme Maa- ja Ruumiametile ning ministeeriumile osutanud kohtadele, kus praegune olukord võib tekitada õiguslikku ebaselgust ja praktilisi probleeme juba enne seaduse jõustumist.
EGÜ on valmis panustama eelnõude edasisse arutellu, et lõpplahendus tagaks andmete kvaliteedi, õigusselguse, tehnoloogianeutraalsuse ning avaliku võimu ja erasektori selge tööjaotuse.
📄 EGÜ arvamused on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis (reg nr 2-2/2520-1 ja 2-2/2397-1) ning meie kodulehel.
Lisainfo: [email protected], või helista otse oma valitud juhatuse liikmele
https://egu.ee/blogi/egu-suvi-moodus-seaduseelnoude-tahe-all/
