Eesti Laskurliit

  • Home
  • Eesti Laskurliit
Call Directions Website Contact the business

Eesti Laskurliit Eesti Laskurliidu saamislugu. 1931.a. august

Sportliku laskmise iga Eestis ei ole kuigi pikk. Väikekaliibriline püss oli massidele tundmatu. ja 1925. a.

Eesti Laskurliit on avalikes huvides MTÜ-na
tegutsev heategevuslik juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid ja
põhitegevus on suunatud laskespordi eri alade harrastamisele ja selleks tingimuste loomisele. Oli küll kunagi ja kuski mingisuguseid jahipüssilaskmisi harrastatud, kuid ka see liikumine jäi hõõguvaks söeks tuha all, ilma et oleks suutnud tekitada lõõmavat leeki, mille ümber oleks koondunud laskmisest huvitatute pere. Vintpüssist laskmine püsis ainult kasarmuseinte vahel ja see laskeala oli mingisugune “kroonu” asi, millega korralikul tsiviilkodanikul tegemist teha ei tulnud, õieti nagu ei oleks passinudki tegemist teha.

Leidus küll siin ja seal üksikuid “montekristosid”, kuid nendest oli laskmine peamiselt ainult noorte harrastuseks. Püstolit ja revolvrit kasutati ainult enesekaitseks. Veel mõni aasta tagasi oli laskmine söödis ja tundmatu ala, sellele ei pühendatud mingit tähelepanu ja sportlikust laskmisest oli aimu ainult mõnel üksikul. Pööre tuli Eesti kaitseliidu loomisega 1924. vahetusel. Nüüd omandasid laskerelvi kümned tuhanded kodanike ja neil tuli tegemist teha ka relvade käsitamise ja laskmisega, olgugi et need relvad osutusid viletsateks. Paar aastat mööduvad kaitseliidu organiseerimise tähe all ja selle aja jooksul ei suudeta laskmise alal midagi erilist korda saata. Siiski hakkab nüüd idanema sportliku laskmise mõte. Üleriiklikkude kaitseliidu-päevade võistluskavadesse 1926. ja 1927. aastatel võetakse ka laskevõistlused. Need on esimesed laiaulatuslikumad laskevõistlused väljaspool kasarmuseinu. 1927. aasta lõpp ja 1928. aasta algus osutuvad Eesti rahvusliku laskmise hällipäevadeks. Sel ajal teostatakse kaks põhjapanevat tööd: kaitseliidus pannakse maksma laskesportlikule alusele rajatud laskesüsteem ja alus võistluslaskmise liikumisele, kusjuures teerajajana esirinnas sammub Tallinna malev, korraldades esimese laskevõistluse Soome kaitseliidu Helsingi malevaga. Nüüd on nagu tõke purustatud ja laskeasjanduslik liikumine tungib vägeva jõena rahvahulkadesse. Algab elav õppelaskmine, hoogus laskevõistluste korraldamine ja suurt tähelepanu pühendatakse paremate relvade ning parema laskemoona muretsemisele. Kolm aastat põnevat ja suurte tagajärgedega tööd on seljataga, mis tõestab, et laskmine on eestlastele omane ja võib kujuneda rahvuslikuks spordiks. Väljaspool kaitseväge kujuneb üle 3000 hingeline kindlate laskurite pere ja paremate laskurite saavutised hakkavad küündima maailma paremate tulemusteni. Kõiki vabariigi kaitseorganeid – kaitseväge, kaitseliitu, politseid ja piirivalvet haarab see liikumine ja kiiresti aetakse esimesed vaod sel, seni söödis püsinud, põllul. Kuid iga organisatsioon tegutseb omaette, puudub ühtlustav alus, puudub pind üldisteks jõu katsumiseks ja – mis kõige tähtsam – puudub üldine Eesti esindus. Juba varem mõlkus laskurite meeles mõte üleriikliku laskurite koondamise vajaduse kohta. Esimestel organiseerimise ja õppeaastatel ei suudeta selle küsimuse lahendamisega kaugemale, kui et kõik organisatsioonid avaldavad enam-vähem oma põhimõttelise nõusoleku. Eriti pinev on olukord kaitseliidus. Siin kujunevad peagi malevates laskesportlised koondised Tallinna maleva laskeklubiga eesotsas ja 8. augustil 1930. Tallinnas peetud kaitseliidu üleriikliku laskemeistri võistluse lõppemisel astuvad kaitseliidu üleriikliku laskemeistri võistluse lõppemisel astuvad kaitseliidu parimad laskurid ühisele nõupidamisele kokku, millest osa võtab paarisaja laskuri ümber ja kus tehakse otsus, et kui kõigi Eesti laskurite organiseerimisest asja ei saa, siis kutsutakse vähemalt ellu kaitseliidu laskesportlaste liit, et saada õigusi Ülemaailmalises Laskurite Liidus. Nüüd hakkab ka kogu Eesti laskurite ühinemine tõsiasjaks saama. 10. novembril 1930. aastal astuvad kokku Tallinna maleva kutsel kaitseväe, kaitseliidu, piirivalve, politsei ja jahimeesteseltside esindajad, et nõu pidada Eesti laskesportliku liikumise organiseerimise kohta.

Sel nõupidamisel tehakse järgmised otsused:

ellu kutsuda E e s t i L a s k u r i t e L i i t, kuhu kuuluksid kõik laskmisest huvitatud organisatsioonid, ühingud ja seltsid
valida komisjon, kes liidu põhikirja koostaks hiljemalt 15. jaanuariks 1931. ja esitaks selle kinnitamisele.
Komisjoni esimeheks valitakse kaitseväe ja jalaväeinspektor kol. O. S t e r n b e c k , liikmeteks piirivalvevalitsuse ülema abi kol. A. E n g m a n n , Tallinna abiprefekt V. S i h l e , üks Tallinna Jahimeesteseltsi esindaja seltsi määramisel, kaitseliidu peastaabi õppejaoskonna pealik major A. P a r t s ja sekretäriks Tallinna malevast Lõuna malevkonna juhatuse liige advokaat K. P e t e r s o n . Komisjon asub tööle intensiivselt ja pidades nädalas 2-3 koosolekut, jõuab oma tööga lõpule jõulupühadeks. Tutvunetakse kõikide rahvaste laskesportlaste koondiste põhikirjadega ja leitakse meile kõige lähedasem ning sobivam olevat Soome Laskurite Liidu põhikiri , mille eeskujul valmib ka Eesti Laskurite Liidu põhikiri. Jaanuarikuus kokku kutsutud laiem koosolek, millest osa võtavad ka provintsiesindajad, kiidab heaks põhikirja projekti mõne väiksema parandustega ja see esitatakse nüüd kinnitamisele.

Liidu põhikiri kinnitatakse 24. märtsil 1931. aastal.

Põhikirjale on alla kirjutanud kolme asutava liikme esindajad:

Tallinna maleva Lõuna malevkonna poolt h-rd Reintam, Trumm, Peterson, Teetsov ja Jürgens
Tallinna Politsei Spordiringi poolt
Piirivalve Ohvitseridekogu poolt: kol. A.Engmann
Liidu asutavasse kogusse kuuluvad veel põhikirja § 54 põhjal kolonel O.Sternbeck, kol.-ltn. J.Siir, kol.-ltn. A.Balder ja major A.Parts. Asutav komitee astub kokku 3. aprillil ja valib liidu ajutise juhatuse: esimees kol. O.Sternbeck, abiesimees J.Trumm, laekahoidja kol. A.Engmann, sekretär major A.Parts ja abisekretär hra K.Peterson. Ajutisele juhatusele tehakse ülesandeks juhtida liidu tegevust alalise juhatuse valimiseni, mis aset leiab 26. aprillil kokku kutsutaval liidu peakoosolekul. Eriülesandeks tehakse ajutisele juhatusele samaks ajaks töötada liidu “Klassikatsete- ja võistlusmäärused.” Ajutine juhatus suudab peakoosolekuni koguda liidule neli ja pooltuhat liiget ja esitab peakoosolekule väljatöötatud liidu “Klassikatsete- ja võistlusmäärused”, eelarve ning tegevuskava 1931. aastaks.

Esimene liidu peakoosolek peetakse 26. aprillil 1931. Tallinnas ja sellest võtab osa 71 delegaati kõigist liitu kuuluvatest organisatsioonidest ja seltsidest. Koosolekul valitakse liidule alaline juhatus järgmises koosseisus: esimees – kol. F.Pinka, abiesimees – O.Sternbeck, liikmed – F.Uibopuu, J.Trumm, O.Suursööt, J.Jakobson, J.Laube, J,Siir, J.Soomann, A.Engmann ja A.Parts. Revisjonikomisjoni valitakse: A.Balder, P.Reintam ja A.Vihvilin, ning liidu kodukorra väljatöötamise komisjoni: A.Balder, K.Preisberg, K.Peterson, ltn. Rea ja E.Freudenstein. Samal koosolekul võetakse vastu liidu 1931. aasta tulude ja kulude eelarve (tasakaalus Kr.3.350.-), ringkondade moodustamise kava ja liidu tegevuskava 1931. Peale selle otsustatakse astuda Ülemaailmlise Laskurite Liidu liikmeks ja osa võtta 1931. sügisel Poolas korraldatavaist ülemaailmlistest laskevõistlustest.

Sellega on Eesti Laskurite Liidule alus pandud.

Ilma mingi ainelise toetuseta peab noor liit oma esimestel alupäevadel kibedasti tööle asuma, sest seisab ees käesoleva aasta tähtsama ülesande täitmine – osavõtt ülemaailmlistest laskevõistlustest. Esimene samm selle poole rühkimisel oli liidu laskevõistlustel korraldamine Tallinnas 30. ja 31. mail, rahvusvaheliste laskevõistluste programmi ja korralduse järgi. See esmakordne jõukatsumine näitas, et meie laskuritel on tulevikulootusi ja et meie võime julge südamega esineda suurimal maailma laskevõistlustel.

Suunad on kindlaks määratud ja nüüd tuleb alata suurt ja väsimatut rühkimist kõrgete ja kaunite eesmärkide poole.

A.Parts

“Eesti Laskur” nr.1

Maailmameistrivõistlustel on jäänud veel 3 viimast päeva ja täna on kavas 25m täiskaliibri harjutus ning kaevikrada haav...
11/11/2026

Maailmameistrivõistlustel on jäänud veel 3 viimast päeva ja täna on kavas 25m täiskaliibri harjutus ning kaevikrada haavlilaskmises.

🟠Aili Popp hoiab 10. kohta seeriatega 23 ja 24 tabamust.
Andres Kull on 99. kohal seeriatega 23 ja 20 tabamust.

🔫Triin Kuusik lasi 25m spordipüstoli harjutuses väga hea teise poole, mis kulmineerus kahe 50silmalise seeriaga, kuid kuna esimeses pooles ei tabanud kõik kuulid 10 tuli sel korral lõpptulemuseks 50. koht 571-13x silmaga.
Finaali pääsuks oli sel korral vaja 586 silma.

🎯50m standardpüssi harjutuses sai kvalifikatsioonis Marleen Riisaar 36. koha 583-29x silmaga ja Susanna Sule 44. koha 582-19x silmaga.
Finaali pääsuks oli vaja 590 silma.
Anastassia Olewicz kahjuks kvalifikatsiooni ei saanud.

👀Tulemusi näed siit: https://shootingsportscloud.com:8594/events?competition=1251b444-9f11-4de6-bcf8-b06984faf318

Maaimameistrivõistlused jätkuvad, kuid finaalikohad ja medalid on meist siiani mööda läinud. 🤏Täna on võistlustules 50m ...
09/11/2026

Maaimameistrivõistlused jätkuvad, kuid finaalikohad ja medalid on meist siiani mööda läinud. 🤏
Täna on võistlustules 50m standardpüssi harjutuses Marleen Riisaar ja Susanna Sule ning 25m püstoli harjutuses Triin Kuusik.
👀Tulemusi näed siit: https://www.issf-sports.org/competitions/3421/results

🔫Peeter Olesk sai olümpiakiirlaskmises 28. koha 574-17x ja standardpüstolis 13. koha 564-19x silmaga.

🎯50m lamades harjutus:
Susanna Sule sai 47. koha 615.3 silmaga.
Anastassia Olewicz sai 53. koha 613.6 silmaga.
Pronksi jaoks oli vaja sel korral 626.9 silma.
Katrin Smirnova eliminatsiooni ringist edasi ei saanud.

🟠Kaarrada:
Karl Peeter Ein sai 82. koha 114 tabamusega.
Reino Velleste tulemuseks 113 tabamust ja 86. koht.
Finaali pääsemise ümberlaskmiseks oli vaja 122 tabamust.

🤩Maailmameistrivõistlused toimuvad püstoli, püssi ja haavlilaskmise harjutustes Dohas.🇶🇦Eestist osaleb 10 sportlast ning...
03/11/2026

🤩Maailmameistrivõistlused toimuvad püstoli, püssi ja haavlilaskmise harjutustes Dohas.🇶🇦
Eestist osaleb 10 sportlast ning maailmast kokku on esindatud 90 riiki.💪

🔫Meie sportlastest oli esimesena võistlustules Peeter Olesk olümpiakiirlaskmise harjutuses.
Esimese poole tulemus oli 290 silma ja 12 sisekümmet. Tulemused on väga tasavägised ja 8. koht, ehk finaalipääse, on 4 silma kaugusel.
Homme on kavas olümpiakiirlaskmise teine pool ning Peeter laseb 5. vahetuses Eesti aja järgi kell 11:00.

🟠Haavlilaskjad teevad homme oma esimese stardi kui kaarrajale astuvad Reino Velleste ja Karl-Peeter Ein.

👀Tulemusi saab näha siin: https://www.issf-sports.org/competitions/3421/results

Aili Popp ja Andres Kull osalesid sõjaväelaste laskespordi maailmameistrivõistlustel olümpiatrapi harjutuses.💪🤩 Mõlemad ...
29/10/2026

Aili Popp ja Andres Kull osalesid sõjaväelaste laskespordi maailmameistrivõistlustel olümpiatrapi harjutuses.💪

🤩 Mõlemad Eesti sportlased näitasid kõrget võistlustaset ning
125 märgiga kvalifikatsioonivõistlusel saavutas Andres Kull meeste arvestuses neljanda ning Aili Popp naiste arvestuses viienda koha, mis tagas mõlemale pääsu finaali.
Meeste olümpiatrapi finaalis saavutas Andres Kull kolmanda koha, võites sõjaväelaste maailmameistrivõistluste pronksmedali.🥉

Eesti laskesportlased võistlesid ka olümpiatrapi segapaaride (Mixed Team) arvestuses. Aili ja Andres saavutasid tugevas rahvusvahelises konkurentsis viienda koha, kusjuures finaalipääsust jäi puudu vaid üks tabamus.🤏

Cameri maailmameistrivõistluste tulemused kinnitavad Eesti kaitsejõudude laskesportlaste võimet konkureerida rahvusvahelisel tiitlivõistlusel kõrgete kohtade nimel. Kahe sportlase jõudmine individuaalfinaali, pronksmedal ning segapaaride viies koht on Eesti laskespordile märkimisväärne saavutus.🛑

Võistlus toimus 19.–24. oktoobril 2026 Itaalias Cameri lennuväebaasis.

23/10/2026

Lätis algas Euroopa Noorteliiga finaal!

Maailmakarikaetapil Kairos osalesid Peeter Olesk ja Nemo Tabur olümpiakiirlaskmise harjutuses. 🔫Peetri esimese poole alg...
14/10/2026

Maailmakarikaetapil Kairos osalesid Peeter Olesk ja Nemo Tabur olümpiakiirlaskmise harjutuses. 🔫
Peetri esimese poole algus oli väga tugev 99 ja 99 silma, kuid 4sekundilised mängisid mäkra ja tulemuseks oli 89 silma.
Teine pool oli ühtlasem - tulemuseks 291 silma ja kokku 578-15x ning 11. koht.
Finaalist jäi puudu 2 silma. 🤏

Nemo Tabur sai 30. koha 568-16x silmaga.

Euroopa Meistrivõistlused haavlilaskmises Malakasas on eestlaste jaoks selleks korraks lõppenud. Lasketiir on uus, alles...
11/10/2026

Euroopa Meistrivõistlused haavlilaskmises Malakasas on eestlaste jaoks selleks korraks lõppenud.
Lasketiir on uus, alles aasta aega vana ja heade tingimustega, kuid sel korral pakkus ilm väga suuri väljakutseid ja meie laskuritel ei vedanud.

Kaarrada
39. Karl Peeter Ein 118
56. Peeter Jürisson 116
76. Andrei Inešin 109
80. Reino Velleste 107
Võistkondlikult (Jürisson, Inešin, Velleste) 19. koht 332 märki.

Kaarraja harjutuste laskmise ajal öeldi ilma kohta järgmist:
🌧️ "Vihma sadas nii tugevalt, nagu sein oleks ees."
🌪️ "Vihm ei tulnud ülevalt alla, vaid tänu tuulele 45kraadise nurga alt."

Kaevikraja harjutuse ajal oli küll ilm soojem ja päike paistis, kuid esimesed kaks rada olid hommikusepäikese suhtes kehva nurga all ja paremale lendavaid kettaid oli keerulisem näha. ☀️

Kaevikrada
44. Aili Popp 101
86. Andres Kull 111

Segavõistkond
32. koht 126

07/10/2026

🎯 Laskeharjutamise võimalused muutuvad üle Eesti kättesaadavamaks

Siseminister Igor Taro allkirjastas määruse, mis muudab vähese kasutusega lasketiirude rajamise lihtsamaks. Muudatus aitab luua rohkem harjutamisvõimalusi eelkõige piirkondades, kus lähim lasketiir asub kaugel ja suure tiiru rajamine ei oleks vähese kasutuse tõttu mõistlik.

💬 „Huvi laskespordi, jahinduse ja laskeoskuse arendamise vastu on suur ka väljaspool tõmbekeskusi, kuid harjutamisvõimalusi on seal vähem. Uue regulatsiooniga võtame ühe sellise takistuse vähemaks,“ ütles siseminister Igor Taro.

Uus kord võimaldab väikese kasutuskoormusega lasketiiru puhul rohkem arvestada selle tegeliku kasutussageduse, laskekoormuse ja asukohaga. See tähendab, et igal juhul ei pea rakendama samu tehnilisi lahendusi nagu iga päev kasutatavas suures lasketiirus, kui vajalik ohutustase on võimalik tagada lihtsamalt.

👉 Eesmärk on kahekordistada laskeharjutusteks sobivate objektide arvu ning muuta laskeoskuse arendamine inimestele üle Eesti paremini kättesaadavaks.

„Ohutuses me järeleandmisi ei tee. Küll aga peavad nõuded vastama tegelikule kasutusele ja riskile,“ rõhutas Taro.

Määrusega ajakohastatakse ka lasketiirude ja laskepaikade tehnilisi ning korralduslikke ohutusnõudeid. Määrus jõustub pärast Riigi Teatajas avaldamist.

05/10/2026

🔶Treeneri tööjõukulu toetuse taotlemine 2027. aastaks algab 1. novembril 2026.
🔶Taotlusvoor on avatud kuni 20.novembrini.
🔶Toetuse võimalikud mahud tehakse teatavaks detsembri alguses pärast riigieelarve vastuvõtmist ning 2027. aasta toetusotsused kinnitatakse 8. jaanuaril 2027.
👉Rohkem infot: https://spordiinfo.ee/treenerile/treeneri-palgatoetus/

Address

Trapi Tee 1, Männiku Küla

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Eesti Laskurliit posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Business

Send a message to Eesti Laskurliit:

Shortcuts

  • Want your business to be the top-listed gym/sports facility?

Share