19/07/2022
Tartu Inline Team osales Prantsusmaal Le Mans 24 tunni rulluisusõidu!
Aasta siis oli 2019, kui hakkas idanema mõte osaleda Prantsusmaal Le Mans 24 h ROLLERS sõidul.
Mõeldud-tehtud, sai välja uuritud kuidas sinna registreeruda saab ning täiendavat infot sai kogutud ka sügisesel Berliini rulluisumaratoni Expolt.
Meie eesmärk oli minna seda eelkõige läbima ning saada mõnus elamus. Täna võib julgelt väita, et saime vägeva emotsiooni ning põhjuseid selleks oli enam kui küllaga. Võistlusformaat ise näeb välja analoogne aastast 1923 toimuva autovõidusõiduga, kus 24 tunni jooksul läbitakse võimalikult p**k distants.
Rulluisutamises lubatakse rajale kas siis tiimidena (Enduro klass 3-6 sõitjat ja Prestige klass 7-12 sõitjat), Duo (2 sõitjat) või siis´´hundikonservi´´ söönud soolosõitjad :). Üks selline kange Eesti mees, Antti Haljak tegi samuti selle katsumuse läbi.
Meie esialgne plaan nägi ette osalemist Enduro klassis, kus osalejate arv ühes tiimis võis olla 3-6, sõltumata soost ja vanusest.
Paraku läks meie esimene üritus luhta, kuna kohale jõudis Covid ning 2020 toimuma pidanud üritus lükati edasi. Sama juhtus ka aasta hiljem. Oma registreeringu kandsime edasi ning sellel aastal saigi planeeritu teoks. Kaks vaheaastat olid aga teinud oma korrektiive ning riskide hajutamiseks otsustasime lisada võistkonda kaks liiget ning registreerida end ümber Prestige klassi. Tagantjärele oli see ainuõige otsus, kuna suurem osalejate arv võimaldab tekitada pikemaid pause osalejatele. Esiotsa tiimid on enamsti 12 liikmelised.
Lõpuks saime aga registreerumise tehtud, lennupiletid ostetud ning ka hotellid broneeritud.
Meie reisikava nägi ette neljapäeva varahommikul lendu Riia-Pariis. Pariisist kohe Le Mansi ning esmaspäeva hommikul Pariisi tagasi. Kojulend oli planeeritud teisipäeva õhtuks. Kuna samal ajal alustasid streike nii lennu kui ka raudteetöötajad, siis oli väike hirm sees, et kas ise jõuame õigeks ajaks ning kas pagas jõuab.
Vaatamata meedias levivast paanikast sujus meil kõik ideaalselt.
Algselt plaanisime Pariisist võtta rendiautod, kuid kuna võistkonna suurenedes vajanuksime juba mitut rendiautot, siis valisime rongiliikluse. Pariisi lennujaamast saab Le Mansi otse kiirrongiga ning vähem, kui kahe tunniga olime kohal. Ka Le Mansis liikusime trammiga ja jalgsi ning saime kenasti hakkama.
Ka kulude poolelt on rongiga liikumine parim valik.
Reede õhtul käisime ära võistluskeskuses, saime akrediteeringu, stardinumbrid ning samuti kätte oma majutusboksi.
Võistlusaegse majutusega tuli meil samuti teha muudatus, kuna sellel aastal ei pakutud enam telgirenti. Kuid sellise temperatuuriga telgis puhkamine ilmselt väga vilja poleks kandnud.
Seetõttu otsustasime rentida PIT STOP autobokside peal asuva tiimide boksi, mis oli lõppkokkuvõttes igati oma hinda väärt. Konditsioneeritud ruum koos tualettruumiga oli igati mõnus ning samuti puhkas kõrv rajal mängivast muusikast.
Aga puhkama jagus osalejaid küll igale poole. Kes riputas rippkiige trepi käsipuude külge, kes magas aia ääres võis tribüünil, kes telkis, kes oli autosuvilaga. Seega võimalusi oli rohkem, kui küll.
Ning laupäeval see siis algas.
Ennelõunal peeti rulluisuparaad ning soovijad said juba siis ringi läbi sõita. Kell 14.00 algas kvalifikastioon, kus igast tiimist üks osaleja läbis ajale 300 m, et saada positsioon stardiks.
Nimelt starditakse seal samamoodi nagu stardivad autod. Jalad on raja ühes servas ja rattad ootavad teiselpool rada. Ehk esimene tiimi liige stardib paljajalu uiskude juurde ja sealt rajale (autovõistlusel muidugi uiske ei ole :)). Nii mõnigi tormas lahtiste uiskudega rajale, kuid erilist edu see ei andnud. Sõit kestab ikkagi 24 tundi.
Kuna selline 24 tunni formaat oli meile täiesti uus, siis oli erinevaid mõtteid, kuidas sõita ning kuidas puhata, kuid lõpuks loksus sõiduplaan ikkagi paika sõidu käigus.
Start anti kell 16:00 ning alguses läksime 2 ringi läbimisega.
Ringi p**kuseks on orienteeruvalt 4,2 km. Seega ringiajad olid meie sõitajtel vahemikus 8-10 minutit.
Kui rajast rääkida, siis on selle esimene osa päris raske, kus radac tõuseb 500-600 meetriga 30 meetrit kõrgemale. Raskeks tegi raja veel see, et kogu stardisirge ning ka tõusul puhus kõik need 24 tundi üsna tugev vastutuul. Tõusunurk iseenesest ei ole midagi hullu ning ilma tuuleta üsnagi mõnusalt sõidetav. Lisaks mõjutas sõidukäiku kindlasti ka õhutemperatuur, mis päeval oli varjus +30 kraadi ringis, aga öösel langes mõnusa 15-16 kraadini.
Alustasime ettevaatlikult, kuna rada oli võõras, ilm oli palav ning oli paras teadmatus, kuidas keha reageerib 10-12 tunni möödudes.
Ja vett kulus ikka väga palju :)
Esimeste tundidega paiknesime kohtadel 40-50. Pidevalt uuendasime sõidukava ning igalühel oli teada orienteeruv aeg millal rajale minna. Sõidu ajal on võistkonnal kasutada kaks kiipi, millest üks liigub rajal ning teine on valmis vahetust üle võtma.
Öösel, kui temperatuur läks leebemaks tegime kaks setti kolme ringi kaupa, mis andis võimaluse rajalt tulijal 3,5 tundi puhata.
Samas peab tõdema, et 3 korda seda tõusu võtta oli päris raske.
Hommikuks olime ka protokollis läbi teinud üsna korraliku tõusu ning paiknesime juba 30.koha piirimail.
Süües kasvab isu :)!
Läksime üle üheringilistele vahetustele, mis võimaldas hoida veidi kõrgemat tempot ning varsti olime veel paar tiimi alla neelanud ning paiknesime 27-l real. Ettepoole vaadates tundus see olevat ka meie lagi, kuna meie ees olev tiim oli pea kahe ringiga (ca 20 minutiga meist ees).
Aga ju kõik väsivad ning mingiks hetkeks olime suutnud end ka neist mööda pressida, kuid siis äpardusime ise veidi ning sõitsime kaks ringi ilma kiibita. Magamatus ja palavus tegid oma töö :).
Kell neli pärastlõunal oli aga ees ruuduline lipp ning võistlus läbi.
Meie lõppkohaks 239 lõpetaja hulgas jäi 27-s ning Prestige klassis 10-s. Kokku võis uisutajaid olla kohapeal kuni 2000. Kokku läbisime uiskudel 594, 27 km ning lisaks ilma ajavõtukiibita veel 8,4 km :).
Keskmiselt läbis iga tiimi liige 75 km, mis ei ole just üleliia palju, kui aga teha seda 24 tunni jooksul pausidega kujuneb sellest üsnagi väsitav lõigutrenn :).
Igaljuhul väga vinge ja hea korraldusega üritus, mis on täiesti võrreldav Berllini marartoniga, ainult veidi teises formaadis.
Mine tea, äkki näeme stardis :)
