01/02/2025
𝐌𝐞 𝐯õ𝐢𝐦𝐞 𝐭𝐞𝐡𝐚 𝐚𝐮𝐭𝐨𝐦𝐚𝐤𝐬𝐮, 𝐭õ𝐬𝐭𝐚 𝐭𝐮𝐥𝐮𝐦𝐚𝐤𝐬𝐮, 𝐚𝐠𝐚 𝐬𝐞𝐞 𝐤õ𝐢𝐤 𝐨𝐧 𝐭ü𝐡𝐢𝐧𝐞 𝐯õ𝐫𝐫𝐞𝐥𝐝𝐞𝐬 𝐬𝐮𝐦𝐦𝐚𝐠𝐚, 𝐦𝐢𝐬 𝐤𝐮𝐥𝐮𝐛 𝐭𝐚𝐚𝐬𝐭𝐮𝐯𝐞𝐧𝐞𝐫𝐠𝐢𝐚 𝐬𝐮𝐛𝐬𝐢𝐝𝐞𝐞𝐫𝐢𝐦𝐢𝐬𝐞𝐥𝐞
Martin Helme vastas kuuele küsimusele energeetika teemal:
❓EKRE juhatus on kuuldavasti andnud piirkondadele korralduse seista kõigi vahenditega tuulearenduste vastu, vajadusel ka koalitsioonide lagunemise hinnaga. Kas see väide vastab tõele ja miks te olete otsustanud selle võitluse nii jõuliselt ette võtta?
Martin Helme: "See väide on õige. Meie juhatus arutas seda teemat ja oleme taastuvenergia arendamise vastu mitmel põhjusel. Kõige olulisem põhjus on majanduslik – see on kõige kallim elektritootmise viis ja toob kaasa tohutud üldkulud. See pankrotistab meid nii inimestena, ettevõtetena kui ühiskonnana. Lisaks sellele nõuab taastuvenergia eesmärkide täitmine kogu Eesti täisehitamist hiigeltuulikutega. Me ei räägi enam väikestest tuulikutest, vaid Tallinna teletorni kõrgustest rajatistest, mida paigutatakse kümnete kaupa peaaegu igasse valda."
❓Mainisite, et teie jaoks on kõige olulisem majanduslik aspekt. Viimasel ajal on meedias rohkem tähelepanu pööratud tervise- ja keskkonnamõjudele. Saan ma õigesti aru, et teie jaoks on eelkõige oluline siiski majanduslik argument?
Martin Helme: "Neid aspekte ei saa vastandada. Majanduslik pool on lihtsalt kõigile arusaadav – räägime miljarditest eurodest, mida Eestil ei ole. Kui peaminister Michal räägib parlamendis, et elektriarve muutub odavamaks, siis jah, hiigelsubsiidiumitega tehaksegi börsihind odavamaks, aga keegi peab selle kogukulu lõpuks kinni maksma. Ja see keegi on Eesti tarbija. Me võime teha automaksu, tõsta tulumaksu, aga see kõik on tühine võrreldes summaga, mis kulub taastuvenergia subsideerimisele.
Lisaks ei ole see puhas energia – selleks tuleb metsa maha võtta, kaevandada maavarasid, kasutada mürgiseid gaase ja metalle. Üha rohkem on ka tõendeid otsesest tervisemõjust inimestele. Seda on vähe uuritud, aga uuringuid, mis kinnitavad negatiivset mõju, tuleb järjest juurde.
Samuti tuleb arvestada, et kui Tallinna teletorni suurune tuulikulaba undab kodu lähedal ja tekitab regulaarselt päikesevarju ribasid, siis see häirib inimest. Ükskõik, kas tegu on vaimse häirimise või muu tervisemõjuga – inimesed kohalikul tasandil on sellele vastu hakanud ja meie erakond tuleb neile appi."
❓Kui tuuleparkide arendajad oleksid nõus ehitama ilma riiklike toetusteta, kas sellisel juhul võiks tuuleparkide rajamist lubada?
Martin Helme: "Turutingimustes ei ehita keegi mitte ühtegi tuulikut."
❓Enefit Green Sopi-Tootsi pargi ehitas.
Martin Helme: "Ei-ei-ei. Neid ehitatakse subsiidiumitega juba sellepärast, et turutingimustes ei saa nad isegi pangast laenu. Ütlen ka selgelt välja – niipea kui meie oleme võimul, lõpetame kõik dotatsioonimeetmed ära. Mingit õigustatud ootust nendel dotatsioonide saajatel ei saa olla, sest me ütleme selle praegu välja.
Ka turutingimustel me ei toeta tuuleparkide rajamist, sest kogu energiasüsteem tuleb ümber ehitada – akud on kallid, võrgu ümberkujundamine on kallis. Milleks? Meil on palju odavamaid võimalusi end energiaga varustada ja lisaks on juhtelekter ebastabiilne ega taga meile energiajulgeolekut.
Ajalugu on näidanud, et see toetuste ära lõpetamine ei ole lihtne isegi poliitilise tahte korral. Kohus ütleb, et arendajatel on õigustatud ootus.
Mingit õigustatud ootust siin olla ei saa. Olles ise valitsuses, soovisime tõsiselt hakata subsiidiume lõpetama, kuigi toona hakkasid need skeemid juba iseenesest lõppema.
Praegune plaan panna järgmistele valitsustele ja riigikogudele 20 aastaks lukku sellised kohustused ei ole põhiseaduspärane. Seda kohus kindlasti heaks ei kiida. Kui riik soovib, saab ta ettevõtjatega kokku leppida uutes tingimustes ja leida viise nende skeemide lõpetamiseks. Aga sellist ootust, et me teeme kogu Eesti vaeseks järgmiseks pooleks sajandiks selleks, et väike grupp Reformierakonnaga seotud tuuleärimehi saaks miljardärideks – ei, sellist lootust neil olla ei saa."
❓Mis oleks teie alternatiivne plaan? Usun, et teiegi olete nõus, et kohalikku elektritootmist on Eestisse juurde vaja.
Martin Helme: "Järgmised 20 aastat või kauemgi saavad meil põlevkivijaamad töötada. Pikemas perspektiivis peaks ehitama tuumajaama, sest see on kõige kindlam ja odavam elekter.
Päris rumal plaan on Eesti katta gaasijaamadega. Gaas on kallis kütus ja kui Euroopa Liidu roheplaanid jäävad kehtima, tuleb gaasijaamad 15 aasta pärast turult ära korjata. Seega hakkame praegu ehitama kalleid gaasijaamasid, mille pidamine on kallis ja millest toodetud elekter on kallis, selleks et need 15 aasta pärast ära lõhkuda."
❓Põlevkivist on CO2 kvoodi tõttu kallis elektrit toota. Teie olite ka valitsuses, aga kvoodisüsteem kehtib meil endiselt. Kui realistlikuks peate, et Euroopa võtab Donald Trumpi ajastul sammu tagasi ja muudab põlevkivielektri uuesti konkurentsivõimeliseks?
Martin Helme: "Euroopa Liit ei ole see, kes on meie põlevkivienergeetikat ahistanud, see on olnud meie enda rahvavaenulik valitsus. Kui meie olime valitsuses, maksis CO2 kvoot 5 eurot (tegelikult maksis 15–25 eurot – Delfi Äripäeva toimetus). Nüüd on see 70–100 euro vahel.
Vaadates seda, mis toimub teisel pool Atlandi ookeani, ja seda, kuidas Euroopa poliitilised jõujooned praegu väga otsustavalt nihkuvad, siis CO2 kvoodiga kauplemine kindlasti pikka iga ei oma. Mingil moel see tehakse ümber või kaob ära. Kuidas ja millal see juhtub, seda on praegu raske öelda."
Martin Helme intervjuu Delfi Ärilehele 31.01.2025. Intervjueeris Carl-Robert Puhm.
