Eesti Filmi Instituut / Estonian Film Institute

20/06/2026

🔹 1-minuti film "𝐊õ𝐯𝐞𝐫𝐩𝐞𝐞𝐠𝐞𝐥" 🔹

Režissöörid: 𝐊𝐞𝐯𝐢𝐧 𝐏𝐢𝐩𝐞𝐫𝐚𝐥, 𝐏𝐡𝐢𝐥𝐢𝐩 𝐊𝐚𝐚𝐭

Kui skämmerite teema puudutab rohkem vanemaid põlvkondi, siis noored seisavad silmitsi teistsuguste, kuid sama tõsiste väljakutsetega. Sotsiaalmeediaajastu on viinud noorte vaimse tervise kriisi haripunkti, kus eneseväärtus kipub sõltuma välimusest, laikidest ja teiste heakskiidust. Pidev võrdlemine ja surve vastata teatud iluideaalidele võivad panna noore inimese keskenduma väikestele puudustele, kuni need hakkavad varjutama kogu minapilti.

Vaata kõiki lühifilme platvormilt Arkaader 👉 https://arkaader.ee/landing/br/rHczO7kKnl/IYo6DdLp_9

19/06/2026

𝐉ü𝐫𝐢 𝐉ä𝐫𝐯𝐞𝐭. Head näitlejad suudavad veenvalt mängida nii külasante, koomilisi ohmusid kui ka kuningaid. Väljapaistvad talendid teevad seda aastateks me meeltesse sööbivalt.

Head näitlejad suudavad veenvalt mängida nii külasante, koomilisi ohmusid kui ka kuningaid. Väljapaistvad talendid teevad seda aastateks me meeltesse sööbivalt.

19/06/2026

𝐀𝐧𝐧𝐚 𝐇𝐢𝐧𝐭𝐬 𝐚𝐧𝐝𝐢𝐬 𝐊𝐫𝐞𝐞𝐤𝐚 𝐟𝐢𝐥𝐦𝐢𝐚𝐤𝐚𝐝𝐞𝐞𝐦𝐢𝐚 𝐚𝐮𝐡𝐢𝐧𝐝𝐚𝐝𝐞𝐥 ü𝐥𝐞 𝐩𝐚𝐫𝐢𝐦𝐚 𝐝𝐨𝐤𝐮𝐦𝐞𝐧𝐭𝐚𝐚𝐥𝐟𝐢𝐥𝐦𝐢 𝐚𝐮𝐡𝐢𝐧𝐧𝐚

Tunnustatud Eesti režissöör 𝐀𝐧𝐧𝐚 𝐇𝐢𝐧𝐭𝐬 oli kutsutud Kreeka Filmiakadeemia (Hellenic Film Academy) IRIS galale, kus ta andis üle parima dokumentaalfilmi auhinna. Tänavu pälvis tunnustuse dokumentaalfilm “Lo”, mille režissöör on Thanasis Vasileiou. Lisaks viis Hints Ateenas läbi meistriklassi “Creative Fire”.

Kreeka Filmiakadeemia iga-aastane auhinnagala on riigi filmitööstuse olulisim tunnustussündmus. Kuna järgmine Euroopa Filmiakadeemia auhinnatseremoonia toimub 2027. aastal Ateenas, on Kreeka Filmiakadeemia alustanud tihedamat koostööd Euroopa Filmiakadeemiaga ning toonud oma tänavusele galale auhindu üle andma EFA laureaadid režissöör 𝐀𝐧𝐧𝐚 𝐇𝐢𝐧𝐭𝐬𝐢 ja Luksemburgi näitleja 𝐕𝐢𝐜𝐤𝐲 𝐊𝐫𝐢𝐞𝐩𝐬𝐢. Hints pälvis Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna filmiga „Savvusanna sõsarad“, Krieps tunnustati 2022. aastal Euroopa aasta parima naisnäitlejana filmi „Corsage“ eest.

Kreeka Filmiakadeemia president 𝐋𝐞𝐟𝐭𝐞𝐫𝐢𝐬 𝐂𝐡𝐚𝐫𝐢𝐭𝐨𝐬𝐞 sõnul kehastab Anna Hintsi looming Euroopa kino parimal kujul, olles ühtaegu sügavalt isiklik, vormiliselt julge ja universaalselt kõnetav: „Valmistudes Euroopa Filmiakadeemia auhindade võõrustamiseks Ateenas 2027. aastal, soovime tuua Kreeka filmikogukonnani autoreid, kes kujundavad tänast Euroopa kino. Sundance'i filmifestivalil auhinnatud režissöörina, kelle film „Savvusanna sõsarad“ võitis Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna, esindab Anna Euroopa kaasaegse filmikunsti kõrgeimat taset. Meil on suur au võõrustada teda nii meistriklassi läbiviijana kui ka Kreeka Filmiakadeemia auhindade üleandjana.“

IRIS filmiauhindade eel käivitas Kreeka Filmiakadeemia uue rahvusvahelise programmi Iris Close-Up, mis tõi Ateenasse mõjukaid Euroopa filmitegijaid avalikele vestlustele ja meistriklassidele. Programmi eesmärk on tugevdada sidemeid Kreeka ja Euroopa filmikogukondade vahel ning suurendada Kreeka filmitööstuse rahvusvahelist nähtavust. Programmi esimesteks külalisteks valiti Anna Hints ja Vicky Krieps.

Programmi raames viis Hints läbi meistriklassi „Creative Fire“. Kreeka Filmiakadeemia asepresidendi, stsenaristi ja režissööri 𝐀𝐬𝐢𝐦𝐢𝐧𝐚 𝐏𝐫𝐨𝐞𝐝𝐫𝐨𝐮 sõnul avaldas Anna Hintsi meistriklass publikule sügavat mõju: “Anna jagas oma teekonda filmitegijana, avas oma loomingulist filosoofiat ning pakkus sügavalt liigutavat ja inspireerivat sissevaadet filmiloome praktikasse, mis põhineb autentsusel, julgusel, haavatavusel ning ehedatel inimsuhetel.”

Anna Hintsi sõnul kõnetas Kreeka publikut ja filmitegijaid küsimus, kuidas läbi põlemata hoida loomingulist tuld ajal, mil sõltumatu kino seisab silmitsi üha suuremate väljakutsetega: “Loomingulise tule hoidmine ei tähenda minu jaoks pidevalt põlemist, vaid oskust luua endale ruumi ja vaikust ning võtta pause. Alles siis on võimalik kuulda omaenda häält keset filmitööstuse müra ja loomisega kaasnevat ebakindlust. Et luua midagi tähendusrikast, on vaja julgust võtta riske ja astuda tundmatusse. Seda on aga raske teha, kui juhindume hirmust või püüdest teistele meeldida. Usun, et kõige kõnekamad teosed sünnivad kogukonnas, kus toetatakse üksteist ja julgustatakse koos unistama,” lisab Hints.

Paralleelselt Kreeka Filmiakadeemia suursündmusel osalemisega kuulub Anna Hints ka Rumeenia suurima filmifestivali Transilvania International Film Festivali rahvusvahelisse žüriisse.

Ελληνική Ακαδημία Κινηματογράφου / Hellenic Film Academy

📷 Hellenic Film Academy

19/06/2026

𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐚𝐧𝐢𝐦𝐚𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧 𝐨𝐧 𝐭ä𝐧𝐚𝐯𝐮𝐬𝐞𝐥 𝐀𝐧𝐧𝐞𝐜𝐲 𝐟𝐞𝐬𝐭𝐢𝐯𝐚𝐥𝐢𝐥 𝐫𝐞𝐤𝐨𝐫𝐝𝐢𝐥𝐢𝐬𝐞𝐥𝐭 𝐭𝐮𝐠𝐞𝐯𝐚𝐥𝐭 𝐞𝐬𝐢𝐧𝐝𝐚𝐭𝐮𝐝

Kolm Eesti filmi on valitud sel nädalal algava maailma tähtsaima animafilmifestivali d'Annecy lühifilmide võistlusprogrammi. Eesti filmid linastuvad ka teistes võistlus- ja eriprogrammides, Annecy filmiturul esitletakse aga „𝐒𝐢𝐩𝐬𝐢𝐤𝐮“ uusi seiklusi.

21.–27. juunini Prantsusmaal Annecys toimuval rahvusvahelisel animafilmide festivalil on Eesti tänavu esindatud läbi aegade ühe tugevama ja mitmekesisema filmivalikuga. Kolm Eesti filmi – 𝐊𝐚𝐬𝐩𝐚𝐫 𝐉𝐚𝐧𝐜𝐢𝐬𝐞 „𝐏𝐢𝐧𝐠𝐯𝐢𝐢𝐧“, 𝐇𝐞𝐧𝐫𝐢 𝐕𝐞𝐞𝐫𝐦ä𝐞 „𝐔𝐤𝐚-𝐮𝐤𝐚“ ja 𝐍𝐚𝐭𝐚𝐥𝐢𝐚 𝐌𝐢𝐫𝐳𝐨𝐲𝐚𝐧𝐢 „𝐋𝐮𝐦𝐢 𝐬𝐚𝐚𝐝𝐚𝐛 𝐦𝐞𝐢𝐝“ – võistlevad lühifilmide ametlikus võistlusprogrammis. Telefilmide võistlusprogrammis linastub 𝐌𝐢𝐤𝐤 𝐌ä𝐠𝐢 film „𝐏𝐞𝐞𝐭𝐫𝐢𝐤𝐞𝐬𝐞 𝐣õ𝐮𝐥𝐮𝐫𝐨𝐛𝐨𝐭“, tudengite lõputööde programmis jõuavad publiku ette 𝐒𝐡𝐮𝐧𝐲𝐮𝐚𝐧 𝐘𝐚𝐨 „𝐓𝐚𝐦𝐢𝐧𝐠 𝐏𝐡𝐞𝐧𝐨𝐦𝐞𝐧𝐚“ ja 𝐏𝐚𝐮𝐥𝐢𝐧𝐚 𝐁𝐞𝐥𝐢𝐤𝐮 „𝐅𝐫𝐨𝐦 𝐍𝐚𝐫𝐯𝐚 𝐖𝐢𝐭𝐡 𝐋𝐨𝐯𝐞“ Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonnast. Annecy filmiturul MIFA esitletakse 𝐌𝐞𝐞𝐥𝐢𝐬 𝐀𝐫𝐮𝐥𝐞𝐩𝐚 uut täispika animafilmi projekti „𝐒𝐢𝐩𝐬𝐢𝐤“, mille esilinastus on kavandatud 2027. aastasse. Festivali žanrianimatsiooni eriprogrammi Animated Thrills and Chills valiti 𝐀𝐧𝐮-𝐋𝐚𝐮𝐫𝐚 𝐓𝐮𝐭𝐭𝐞𝐥𝐛𝐞𝐫𝐠𝐢 film „𝐓𝐞𝐢𝐬𝐞𝐥 𝐩𝐨𝐨𝐥 𝐦𝐞𝐭𝐬𝐚“, programmi Off-Limits aga 𝐍𝐚𝐝𝐢𝐢𝐚 𝐏𝐥𝐢𝐚𝐦𝐤𝐨 film „𝐅𝐫𝐨𝐦 𝐀𝐩𝐩𝐥𝐞 𝐭𝐨 𝐄𝐠𝐠“.

„Maailmas toodetakse lühianimafilme üha rohkem ja ka Annecy festivalile esitatavate filmide hulk on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, ulatudes juba üle 4000. Samas on filmid ise aastatega veninud üha pikemaks, mistõttu mahub neid festivalikavasse kõigest hoolimata hoopis vähem. Seda uhkemad saame olla ja peamegi olema, et Eesti animatsioon endiselt üha tihedamast sõelast läbi pääseb ja on ka tänavu märkimisväärses mahus esindatud,“ kommenteerib Eesti Filmi Instituudi animafilmide ja telesarjade ekspert 𝐏𝐞𝐞𝐩 𝐏𝐞𝐝𝐦𝐚𝐧𝐬𝐨𝐧.

Lühifilmide ametlikku võistlusprogrammi valitud kolmest Eesti filmist kaks jõuavad publiku ette esimest korda – Kaspar Jancise „Pingviin“ ja Henri Veermäe nukuanimatsioon „Uka-uka“. Jancise „Pingviin“ räägib absurdihuumori kaudu suhtes toimuvast vaatenurga muutusest, lahtilaskmisest ja sellega kaasnevast vastutusest. Visuaalselt jätkab film Jancise varasemate teoste, näiteks „Kosmonaudi“ (2019) ja „Piano“ (2015), käekirja. Seekord on režissöör aga põiminud oma äratuntava stiili ja satiirilise jutustamislaadi 1920.–1930. aastate õuduskino mõjutustega. Grafiku animatsioonistuudio toodetud „Uka-uka“ on Henri Veermäe nukuanimatsiooni debüütfilm, mis musta huumori kaudu avab ühe poisi sisemaailma ning esitab küsimuse, kui palju on meil tegelikult voli oma saatust kujundada. Annecys võistleb ka Natalia Mirzoyani film „Lumi saadab meid“, mis jutustab noorest paarist, kes pärast Ukraina sõja puhkemist on sunnitud Venemaalt lahkuma. Filmil on juba seljataga muljetavaldav festivaliteekond ligi 70 festivaliosaluse ja 30 auhinnaga, sealhulgas kolmas preemia 2025. aasta Cannesi filmifestivali programmist La Cinef ja viimati Animafest Zagrebi peapreemia.

Tänavu valiti Annecy tudengifilmide programmi kaks Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonna filmi. Shunyuan Yao „Taming Phenomena“ on eksperimentaalse visuaalse keelega filosoofiline kummardus animatsioonikunstile. Teos käsitleb inimese püüdu mõista ja taltsutada teda ümbritsevaid nähtusi. Paulina Beliku „From Narva With Love“ on Narvas aset leidev lugu, mis käsitleb mälu, identiteeti ning kasvamist erinevate kultuuride ja ajalugude piiril. Ka Natalia Mirzoyani „Lumi saadab meid“, mis võistleb Annecy lühifilmide programmis, valmis Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni magistriõppe lõputööna. Beliku ja Yao filmide valik Annecysse kinnitab EKA animatsiooniosakonna / EKA Anima rahvusvahelist konkurentsivõimet ning seal sündiva loomingu kõrget taset.

Telefilmide võistlusprogrammis linastub Mikk Mägi „Peetrikese jõulurobot“, seikluslik jõululugu Peetrikesest ja tema sõpradest, kelle pühad pöörab pea peale kontrolli alt väljunud Robot-Jõuluvana. Annecy filmiturul MIFA esitletakse Meelis Arulepa uut täispika animafilmi projekti „Sipsik“. Tegemist on järjega 2020. aastal valminud animafilmile „Sipsik“, mis leidis publiku enam kui 60 riigis. Nii „Peetrikese jõuluroboti“ kui ka „Sipsiku“ tootja on A Film.

Produtsent 𝐊𝐚𝐝𝐫𝐢𝐚𝐧𝐧 𝐊𝐢𝐛𝐮𝐬 Rebel Frame’ist, mis on tootnud Annecy lühifilmide võistlusprogrammi valitud filmid „Pingviin“ ja „Lumi saadab meid“, tõdeb: „Autorianimatsioon loob võimaluse rääkida keerulistel ajakajalistel teemadel viisil, mis algatab dialoogi. Ajal, kui kultuuri ja kunsti toetamine on üha suurema majandusliku ja poliitilise surve all, loodame, et autorianimatsioon suudab ka edaspidi keerulistes oludes püsima jääda ning aidata meil üksteist ja maailma paremini mõista.“

Annecy animafilmifestival on maailma tähtsaim animatsioonile pühendatud filmifestival ning valdkonna üks olulisemaid kohtumispaiku.

Annecy festivalist 👉 https://www.annecyfestival.com/en

Festival international du film d'animation d'Annecy
EKA Anima
Winter in March

📸 Kaader filmist "Pingviin"

19/06/2026

🔹 1-minuti film "𝐈𝐥𝐮𝐬𝐚𝐝 𝐬𝐢𝐥𝐦𝐚𝐝" 🔹

Režissöör: 𝐒𝐯𝐞𝐭𝐚 𝐁𝐨𝐠𝐨𝐦𝐨𝐥𝐨𝐯𝐚

Absurdne lugu kaotusest ja kohanemisest.

Vaata kõiki lühifilme platvormilt Arkaader 👉 https://arkaader.ee/landing/br/rHczO7kKnl/IYo6DdLp_9

18/06/2026

𝐑𝐚𝐢𝐯𝐨 𝐊𝐞𝐥𝐨𝐦𝐞𝐡𝐞 𝐝𝐨𝐤𝐮𝐦𝐞𝐧𝐭𝐚𝐚𝐥𝐟𝐢𝐥𝐦 „𝐋𝐮𝐮𝐥𝐮𝐫“ 𝐩ä𝐥𝐯𝐢𝐬 𝐃𝐮𝐛𝐥𝐢𝐧𝐢𝐬 𝐁𝐥𝐨𝐨𝐦𝐬𝐝𝐚𝐲 𝐟𝐢𝐥𝐦𝐢𝐟𝐞𝐬𝐭𝐢𝐯𝐚𝐥𝐢𝐥 𝐩𝐚𝐫𝐢𝐦𝐚 𝐟𝐢𝐥𝐦𝐢 𝐚𝐮𝐡𝐢𝐧𝐧𝐚

𝐑𝐚𝐢𝐯𝐨 𝐊𝐞𝐥𝐨𝐦𝐞𝐡𝐞 dokumentaalfilm „𝐋𝐮𝐮𝐥𝐮𝐫“ linastus 15. juunil Dublinis Bloomsday Film Festivalil ning pälvis parima täispika dokumentaalfilmi auhinna. Film kuulus festivali 2026. aasta ametlikku valikusse kategoorias 𝐉𝐨𝐲𝐜𝐞𝐚𝐧 𝐅𝐞𝐚𝐭𝐮𝐫𝐞𝐬 ning seda näidati Belvedere College’is.

Bloomsday Film Festival toimub Iirimaal osana James Joyce’ile pühendatud Bloomsday festivalist ning keskendub kirjanduse, filmi ja kunstilise eksperimenteerimise kohtumispunktidele. Festival tõstab esile filme, mis suhestuvad kirjanduse, modernismi, poeetilise kujundi ja vormilise otsingulisusega.

„Luulur“ portreteerib eesti luuletajat ja häälutajat 𝐉𝐚𝐚𝐧 𝐌𝐚𝐥𝐢𝐧𝐢𝐭, kes tegutseb kunstnikunime Luulur all. Film jälgib Malinit tema teekonnal poetry slam’i ja festivali „Hullunud Tartu“ poole ning avab häälutamise kui dadaismi ja sürrealismiga seotud kunstivormi. Teose keskmes on küsimus, kas kunst peab alati kandma üheselt mõistetavat tähendust.

Filmis põimuvad Jaan Malini elulugu, tema esinemised rahvusvahelistel eksperimentaalse luule sündmustel ning vestlused autorite ja kunstnikega. Samuti puudutab film Malini suhet oma isa, kunstnik 𝐈𝐥𝐦𝐚𝐫 𝐌𝐚𝐥𝐢𝐧𝐢, ning luuletaja Ilmar Laabaniga, kelle mõju ja pärandiga Jaan Malin oma loomingus dialoogi astub.

Režissöör Raivo Kelomees käsitleb filmis eesti sürrealismi, häälutamise praktikat ja eksperimentaalset luulet laiemas rahvusvahelises kontekstis. Bloomsday Film Festivalil saadud tunnustus seob „Luuluri“ James Joyce’i modernistliku pärandi ja festivali huviga teoste vastu, mis otsivad uusi väljendusviise kirjanduse, heli, pildi ja performatiivsuse piiril.

„Luulur“ on 2025. aastal valminud Eesti dokumentaalfilm. Filmi stsenarist ja režissöör on 𝐑𝐚𝐢𝐯𝐨 𝐊𝐞𝐥𝐨𝐦𝐞𝐞𝐬, produtsent 𝐀𝐧𝐧𝐞𝐥𝐢 𝐀𝐡𝐯𝐞𝐧, monteerija 𝐄𝐥𝐢𝐧𝐚 𝐊𝐞𝐧𝐠𝐬𝐞𝐩𝐩 ja helindaja 𝐇𝐨𝐫𝐫𝐞𝐭 𝐊𝐮𝐮𝐬. Filmi tootjad on Kopli Kinokompanii ja Karm Film.

📸 Marcelline Roulleau

17/06/2026

Les Arcs Coproduction Village ootab kandideerima arendusjärgus Euroopa täispikki mängu- ja animafilmiprojekte, mis otsivad rahastust ning rahvusvahelisi kaastootjaid.

Valitud projektid saavad 12.–15. detsembril 2026 osaleda individuaalsetel kohtumistel filmitööstuse professionaalidega, töötubades ja tutvumisüritustel.

Kandideerimine on 𝐭𝐚𝐬𝐮𝐭𝐚 𝐤𝐮𝐧𝐢 𝟏𝟓. 𝐣𝐮𝐮𝐥𝐢𝐧𝐢.

Rohkem infot leiad 👉 https://lesarcs-filmfest.com/en/industry/coproduction-village

17/06/2026

𝐒𝐨𝐨𝐦𝐞-𝐔𝐠𝐫𝐢 𝐅𝐢𝐥𝐦𝐢𝐟𝐞𝐬𝐭𝐢𝐯𝐚𝐥𝐢𝐥 𝐬ü𝐧𝐧𝐢𝐯𝐚𝐝 𝐮𝐮𝐞𝐝 𝐤𝐚𝐫𝐣𝐚𝐥𝐚𝐤𝐞𝐞𝐥𝐬𝐞𝐝 𝐟𝐢𝐥𝐦𝐢𝐝

25.–28. juunini 2026 toimub Soomes Karjalas Hopealahtis Soome-Ugri Filmifestival FUFF, mis toob kokku filmitegijad, kunstnikud ja kultuurihuvilised soome-ugri ja teiste põlisrahvaste kogukondadest üle maailma. Tänavuse festivali fookuses on Karjala kultuur, karjala keel ja uued karjalakeelsed filmid.

Festivali põhiprogrammile eelneb 22.–25. juunini toimuv rahvusvaheline filmitegemise töötuba, kus eri riikidest saabuvad režissöörid loovad koostöös kohalike elanikega uusi karjalakeelseid lühifilme. Töötoa eesmärk on toetada karjala keele nähtavust ning anda hoogu uute lugude sünnile filmi kaudu.

“Soovime tuua publikuni võimalikult mitmekesise programmi, mis tutvustab põlisrahvaste kultuure, keeli ja maailmavaateid. Samal ajal toetame uute karjalakeelsete filmide sündi ning kaasame aktiivselt noori nii festivali korraldusse kui ka programmi loomisesse,“ ütleb festivali peakorraldaja 𝐄𝐝𝐢𝐧𝐚 𝐂𝐬ü𝐥𝐥ö𝐠.

FUFFi filmiprogrammis linastuvad lühifilmid, dokumentaalid, animatsioonid ja eksperimentaalfilmid soome-ugri ja teiste põlisrahvaste loojatelt. Esindatud on Eesti, Soome, Ungari, Karjala ja saami filmid ning rahvusvahelised põlisrahvaste filmikavad, mis valmivad koostöös organisatsioonidega IndiFest, MiradaNativa ja CLACPI. Eraldi tähelepanu väärib programm “Karelia: International“, mille järel toimub vestlus filmitegija 𝐀𝐧𝐝𝐫é𝐬 𝐃𝐮𝐪𝐮𝐞𝐠𝐚.

Lisaks filmidele pakub festival näitusi, töötube, arutelusid, kontserte ja kogukondlikke sündmusi. Festivali avab kunstnik 𝐏𝐢𝐫𝐞𝐭 𝐑ä𝐧𝐢 näitus “Maarahva loomislugu“, mis tutvustab soome-ugri rahvaste loomismüüte ja pärimust visuaalse kunsti kaudu. 𝐒𝐚𝐮𝐧𝐚𝐦𝐨𝐨𝐫 𝐇𝐞𝐥𝐞𝐧 juhendab Eesti suitsusauna traditsiooni töötuba ning 𝐋𝐚𝐮𝐫𝐚 𝐊õ𝐢𝐯 viib noortele läbi lugude jutustamise töötoa, kus uuritakse, kuidas paigad, maastikud ja kohalik keskkond lugusid kannavad.

Muusikaprogrammis toimub Karjala õhtu, kus 𝐍𝐢𝐤𝐨 𝐓𝐲𝐧𝐧𝐲𝐧𝐞𝐧 ja 𝐒𝐢𝐯𝐢 𝐈𝐡𝐚𝐥𝐚𝐢𝐧𝐞𝐧 arutlevad Karjala kultuuri ja identiteedi üle ning esineb 𝐓𝐢𝐦𝐨 𝐌𝐮𝐧𝐧𝐞. Festivali jooksul astuvad üles ka 𝐎𝐭𝐭𝐨 𝐄𝐬𝐤𝐞𝐥𝐢𝐧𝐞𝐧 ja 𝐍𝐨𝐨𝐫𝐚 𝐊𝐚𝐮𝐩𝐩𝐢𝐥𝐚, toimub ühine jämmisessioon ning 𝐃𝐉 𝐃𝐨𝐞𝐬𝐯𝐢𝐜𝐢 juhitud Soome-ugri disko.

FUFF on kohtumispaik, kus väikesed keeled, kogukonnad ja lood saavad nähtavaks ning kus film aitab luua uusi sidemeid kunstnike, kohalike elanike ja publiku vahel.

Festivali korraldavad MTÜ FUFF ja Pohjois-Karjalan elokuvayhdistys.
Festivali toetavad Hõimurahvaste Programm, Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Liszti Instituut Helsingis, Joensuu linn, Pohjois-Karjalan maakuntaliitto, Kansan sivistysrahasto, M. A. Castrénin seura, LUMI = Kultural Kopio ning Soome Haridus- ja Kultuuriministeerium.

Koostööpartnerid on IndiFest, MiradaNativa, alterNativa Intercanvi amb Pobles Indígenes, CLACPI ning kohalikud partnerid Karjalas.

Lisainfo 👉 www.fuff.ee

📸 FUFF festivali eelmise aasta töötuba

16/06/2026

Eile sai Kyivis raketitabamuse 𝐎𝐥𝐞𝐤𝐬𝐚𝐧𝐝𝐫 𝐃𝐨𝐯ž𝐞𝐧𝐤𝐨 nimeline filmistuudio. 1927. aastast tegutsev filmistuudio on üks Euroopa vanimaid ning Euroopa Filmiakadeemia on selle paigutanud „Treasures of European Film Culture“ nimistusse.

Venemaa barbaarses rünnakus hävis kostüümitöökoda ja arhiiv, sealhulgas Ukraina suurim ja vanim ajalooliste filmikostüümide kogu, kus asus ligi 100 000 ajaloolist kostüümi ning kuni 3 miljonit rõivaeset, rekvisiiti ja tekstiili, mida on kasutatud nii filmides kui teatrilavastustes. Stuudio direktori 𝐀𝐧𝐝𝐫𝐢𝐢 𝐃𝐨𝐧𝐜𝐡𝐲𝐤𝐢 sõnul hävisid muuhulgas ka 𝐒𝐞𝐫𝐠𝐞𝐢 𝐏𝐚𝐫𝐚𝐝ž𝐚𝐧𝐨𝐯𝐢 filmi "Unustatud esivanemate varjud" ainulaadsed kostüümid.

Кіностудія Довженка