Eesti Vee-ettevõtete Liit

14/09/2026

💧🔐 Vesi peab jõudma inimesteni ka siis, kui digimaailmas läheb midagi väga valesti.

Tehisaru muudab küberrünnakud kiiremaks ja kättesaadavamaks ning koos sellega peab muutuma ka meie valmisolek neid ennetada ja nende mõjudega toime tulla.

Ärilehe loos tuuakse Eesti kriitiliste funktsioonide seas eraldi välja ka veesüsteemide juhtimine – teenus, mille toimimine peab olema tagatud ka ulatusliku küberrünnaku korral.

Veesektori jaoks on sõnum selge: küberturvalisus ei ole enam ainult IT-küsimus. See on osa veevarustuse toimepidevusest ja kriisivalmidusest.

👇 Väärt lugemine sellest, kuidas Eesti valmistub küberohtudeks tehisaru ajastul:

Tehisaru on muutnud küberrünnakud nii odavaks, kiireks ja kättesaadavaks, et Eesti peab oma küberkaitset ümber korraldama ja kasutama ka kaitses rohkem tehisaru, tõdevad riigi küberturvalisuse eest vastutajad.

11/09/2026

Nädalaks aitab veejuttudest. Nüüd on lihtsalt merelained, natuke rahu ja üks väike meeldetuletus, et nädalavahetus on algamas. Keera heli peale ja lase töönädal kaldast lahti!🌊 Naudime!

Ocean Waves, Wave Noise, Sea Sounds, Sea Waves to Fall Asleep, Medi...

10/09/2026

💧 Kõik veetaristu ei ole torudes. See, kuidas kasutame ja taastame maastikke, mõjutab ka seda, kuidas vesi seal liigub, püsib ja talletub.

Eesti ja Soome on endiste turbaalade tuleviku osas valinud erineva tee. Huvitav lugu sellest, kuidas ühe ja sama maastiku puhul võivad erineda nii eesmärgid kui lahendused.

👇 Tasub lugeda ja kaasa mõelda:

Kaks naabrit, sama probleem ja sama kliimapõhjendus, kuid vastupidised lahendused. Soome valitsus valmistab ette toetust turbaalade metsastamiseks, Eestis läheb Euroopa Liidu raha nende taassoostamiseks.

10/09/2026

🌧️ Kas tead, milline on üleujutusrisk sinu kodu ümbruses?

Üleujutused ei puuduta ainult mere- ja jõekaldaid ning muutuvate ilmaolude tõttu tasub oma kodukoha võimalikke riske teada enne, kui vesi ukse ees on. Hea uudis on see, et üleujutusohuga alasid saab igaüks ise kaardilt kontrollida!

👇 Vaata, kuidas teada saada, kas sinu kodu asub üleujutusohuga piirkonnas ja millega tasub arvestada:

Kinnisvara ostmisel vaadatakse tavaliselt tähelepanelikult üle korteri seisukord, maja tehnosüsteemid ja krundi dokumendid, kuid üks oluline riskitegur jääb sageli kontrollimata – kas kinnistu asub alal, mida võib tabada üleujutus. Eestis on selle kohta olemas avalik ja tasuta kaardirakend...

09/09/2026

💧 Puhas vesi võib läbida enne sinu klaasi jõudmist päris pika tee.
Ja oluline pole ainult vee enda kvaliteet, vaid ka torud, liitmikud, segistid ja muud materjalid, millega joogivesi sellel teekonnal kokku puutub. Just neile on tulemas uued ühtsed nõuded, mille eesmärk on aidata tagada joogivee ohutus kogu teekonnal – veeallikast kraanini.

👇 Loe lähemalt, mis muutub ja miks see on oluline ka veetarbijale:

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega kehtestatakse 2027. aastast ühtsed hügieeninõuded kraaniveega kokkupuutuvatele toodetele ja materjalidele.

09/09/2026

🌧️ Iga vihmapiisk ei pea kohe torusse jõudma.

Rajud sajud panevad proovile nii linnaruumi kui sademeveesüsteemid. Lahendus ei peitu ainult suuremates torudes – oluline on ka see, kui palju vett suudame kohapeal kinni hoida, aeglustada ja võimalusel uuesti kasutada.

Ja vahel võib oma väikese panuse anda isegi täiesti tavaline kastmistünn aias 💧😉

👇 Maaleht vaatab lähemalt, kuidas saame üha intensiivsemate sadudega paremini toime tulla:

Eelmisel reedel Pärnut tabanud massiivne vihmasadu koormas üle kanalisatsioonisüsteemi, mistõttu uppusid linna tänavad ja teed ning vesi tungis ka hoonetesse. Teadlased ütlevad, et sellisteks ja veel suuremateks sadudeks peame tulevikus paremini valmis olema.

08/09/2026

💧 Puurkaevude puhul ei ole registris olev asukoht alati sama, mis tegelikkuses – ning ebatäpsus võib tulla välja alles siis, kui kinnistul hakatakse midagi planeerima või ehitama.

ERRi lugu juhib tähelepanu aastakümnetega kogunenud andmestikule ja küsimusele, kuidas hoida meie veeandmed võimalikult täpsed ja usaldusväärsed.👇 Tasub lugeda, sest vee kaitsmiseks peame kõigepealt teadma, kus see asub.

Keskkonnaagentuur saab aastas pea pool tuhat taotlust maa-ameti kaartidel kuvatud puurkaevude asukohtade täpsustamiseks, sest puurkaevude registri andmed ei vasta sageli tegelikkusele.

08/09/2026

Tartu Veevärgi juht Toomas Kapp räägib Õhtulehes sellest, miks vajame sademevee küsimustes senisest laiemat vaadet ja teadlikumaid valikuid.

👇

Tartu veevärgi juhi Toomas Kapi sõnul tuleb üha tugevamate paduvihmadega arvestada juba linnu ja kinnistuid planeerides, sest ükski realistlik sademeveetorustik ekstreemseid sajuhooge vastu võtta ei suuda.

07/09/2026

🌧️ Kliimamuutusest rääkides räägime paratamatult ka veest.

Värske Eesti teadlaste uuring näitab, et Eesti kliima muutub globaalsest keskmisest kiiremini. Meie jaoks ei tähenda see aga ainult soojemaid talvi.

Muutuvad ka sademed ja äärmuslikud ilmaolud ning koos nendega tingimused, millega peavad arvestama meie linnad, veesüsteemid ja kogu veetaristu.

Ühel ajal tuleb toime tulla suure veehulgaga, teisel ajal pikema kuivaperioodiga. Üha olulisemaks muutub küsimus, kuidas ehitada ja arendada veetaristut mitte eilse, vaid homse kliima jaoks.

Kliimakindlus ei ole seega enam kauge tulevikuteema. See on osa tänastest otsustest.👇 Värske uuring annab põhjust vaadata otsa sellele, millise Eestiga peame lähikümnenditel arvestama.

Värske teadusuuring, mille autoriteks on rühm Eesti teadlasi eesotsas Erko Jakobsoniga, maalib Eesti kliima tulevikust detailse ja kainestava pildi. Selgub, et Eesti soojeneb globaalsest keskmisest oluliselt kiiremini ning meid ootavad ees suured muutused nii temperatuuris, sademetes kui ka äärm...

01/09/2026

💧📚 JUKU & AI | Tarkusepäeva naljanurk, 1. september.

Juku kohtus AI-ga. Nagu tarkusepäeval ikka, tuli juttu koolist, õpetajatest ja teadmistest. Kuni jutt jõudis veeni… 💧Ja sealt edasi läks vestlus juba omasoodu😄

Juku: „AI, täna on tarkusepäev. Ütle mulle midagi tarka.“
AI: „Vesi ei kao planeedilt Maa kunagi, vaid liigub pidevalt nn veeringes.“
Juku: „Seda ma teadsin.“
AI: „Väga hea.“
Juku: „Aga kuhu kaob mu veepudel igal kooliaastal?“
AI: „Sellele pole teadus veel vastust leidnud.“

💧

Juku: „AI, kumb on targem – sina või õpetaja?“
AI: „Mul on ligipääs väga suurele hulgale teadmistele.“
Juku: „Aga kas sa tead, kust meie kooli kraanivesi tuleb?“
AI: „Mis koolis sa käid?“
Juku: „Õpetaja 1, AI 0.“

💧

Juku: „AI, õpetaja ütles, et inimene koosneb suuremas osas veest.“
AI: „See on üldjoontes õige.“
Juku: „Ja vett peab hoidma?“
AI: „Kindlasti.“
Juku: „Siis ma täna kehalisse ei lähe. Hoian vett.“

💧

Juku: „AI, kust tuleb meie kraanivesi?“
AI: „Kas soovid lühikest või põhjalikku vastust?“
Juku: „Lühikest.“
AI: „See sõltub sellest, kus sa elad.“
Juku: „Ja põhjalik?“
AI: „Kõigepealt ütle, kus sa elad.“
Juku: „Kuule, kumb meist siin küsimusi esitab?“

💧

Juku: „AI, kas koolis võib sinu käest vastuseid küsida?“
AI: „Ma saan aidata sul õppida ja teemadest paremini aru saada.“
Juku: „Suurepärane. Kust tuleb kraanivesi?“
AI: „Hea küsimus! Mida sa ise arvad?“
Juku: „Et sa räägid täpselt nagu õpetaja.“ 😄

Nali naljaks, aga Jukul on tegelikult päris head küsimused.

Kas meie lapsed ja noored teavad, kust tuleb nende kraanivesi? Kuhu läheb vesi pärast kasutamist? Mis saab tänavale sadanud vihmast? Miks ei ole WC prügikast? Ja kui palju teadmisi, tehnoloogiat ning inimeste tööd on tegelikult ühe täiesti tavalise klaasitäie puhta vee taga?

Kõiki vastuseid ei pea teadma. Aga oskus küsida „miks?“, „kust?“ ja „mis saab edasi?“ on päris hea koht, kust õppimist alustada.

Sest tarkus ei tähenda ainult vastuste teadmist.
Tarkus algab headest küsimustest. Veetarkus samuti. 💧

Head tarkusepäeva, uudishimu, avastamisrõõmu kõigile väikestele ja suurtele õppijatele ning õpetajatele!