Hokutoryu Ju-Jutsu
Ajalugu ja areng
Ju-Jutsu, mis tähendab “õrn kunst”, on võitlusstiilide süsteem, kus kasvult väiksem inimene võib võita endast füüsiliselt suuremat inimest. Termin “õrn kunst” on tegelikult põhimõtete ja tehnikate kirjeldus, mis on põhialuseks võitlusstiilile. Veel täpsem tõlge Ju-Jutsule oleks “paindlik võitlusstiil”. Väiksem inimene ei saa toetuda oma jõule ja tugevusele või
tmaks kedagi endast suuremat ja tugevamat. Selleks, et võitluses võitu saavutada, peab väiksem inimene oma vastase tugevuse ja liikumise kasutama tema enda vastu. Kui vastane tõukab, siis kaitsja tõmbab. Kui vastane tõmbab, siis kaitsja tõukab. Maailma Ju-Jutsu Liidu peakorter asub Inglismaal Londonis: WJJF (World Ju-Jutsu Federation). See on omamoodi seaduspärane, sest Euroopa maadest oli just Inglismaa, kus esimesena hakati selle võitluskunstiga tegelema. Vanas-Maailmas oli just ju-jutsu pikka aega sõjaväe ja eriüksuste väljaõppe programmis. aastal, mil Auvo Niiniketo (9.dan), keda peetakse ka kaasaegse Hokytoryu ju-jutsu loojaks, viis Eestis läbi esimesed enesekaitse kursused politseinikele, turvameestele ja tavakodanikele. Esimene eestikeelne raamat ju-jutsust ilmus 1927. aastal politseiabikomissari Heinrich Tann'i poolt. Kaasaegses ju-jutsu õppe- ja treeningprogrammi kuuluvad kukkumistehnikad, judo-heited, valuvõtted, aikido liikumised, kick-boxing ja karate tõrjetehnikad. Eelnimetatutele lisaks aga ka noa, püstoli ja kumminuia kaitsetehnikad.
