15/08/2026
Tuuri viies päev viis meid Peruca jârve põhjakaldalt Bugonjo linna. Numbriliselt kõige pikem päev sadulas. Pea kaheksa tundi kerimist ja vahele paari tunni eest puhkepause. Kuna aga jõudsime juba kõrgematesse mâgedesse ehk püsisime keskmiselt ca 1000 meetri peal (paeva tipp 1350 meetrit) siis ilm oli soosivam ning 30 kraadi palavust oli täiesti talutav. 2200 tõusumeetrit ja 145 km said ilusti tehtud. Päeva eredamad hetkeks oli piiri ületus. Kasutame trassi planeerimiseks Komoot app-i, mis iseenesest töötab väga hästi, aga eile viskas meile sisse üle 5 km pikkuse karmi kruusalõigu, mille kestel ũletasime juhuslikult Horvaatia piiri. Üks post oli tee ääres püst ja kaart tuvastas piiri ületamise, muidu poleks seda märganudki 🙂 Väike üllatus tabas meid aga ca 3 km hiljem kui olime pöóranud asfaltteele ning pidime läbime mehitatud Bosnia Hertzogovina piiripunkti. Seal tekkis meil ka ootamatu olukord, kuna avastasime et ühe ratturi id kaart on maas… Jõudsime juba piiripunkti “ära rääkida” et näitame fotot ja saame üle 🙂 kui id-kaart ikka välja ilmus 🙂 Kuna meil oli piirile joudes lepitud kokku oma saateautoga, et saame oma veevarusid täiendada, siis olime enamus päris kuival.. Kuna saateauto oli aga veel Horvaatia piiril samal ajal “lõksus” siis õnnestus meil oma veevarud täita otse piiril, mida ületas oma saateautoga veel üks väike ratturite tiim Ventus, kes meie kõik joogipudelid veega täitis 🤜🚴. Päeva jäi ka üks tuuride ohtlikumaid olukordi, kus ühel pikal laial autodevabal teel üks meist möödunud puitu vedav rekka ũritas “alamale rattaklassile” ära teha ning surus surus meid vaikselt möödudes teeperve. Kõik läks kenasti, aga peame sellise “kultuuriga” harjuma.. Toredamaid kokkupuuteid oli loomadega 🙂 Pǒhilised liiklusmärgid mida eile kohtasime oli ettevaatust teel: jänesed, hobused, kitsed, lehmad.. Ja nii oligi - päris suured maanteed on lehma “torte” täis ning nägime ise ka mitut väikest lehmakampa teel “toimetamas”. Tore kohtumine oli mägedes ka eeslikarjusega. Ps! Sisekumme on läinud juba üksjagu ka. Tǒnul on õnnestud leida juba viis sisekummi “surmavat” okast ning mul onnestus sõita siledal asfaldil õnnetult üle kivi, et kumm plahvatas.. “Tänud” Continental 4seasons 😀 Võrdluseks, aasta 2018 sõitsin sama rehviga Hispaanias ja midagi ei juhtunud 3000 km-ga