17/01/2026
MÜÜTILISE TODLEY OTSINGUIL
Teadaolevalt hakati Eestimaal jalgpalli mängima suuresti inglaste innustusel. Kohalike esimene kokkupuude mänguga pärines sageli sadamalinna kaipealselt, kus nähti nahkkera taga ajavaid inglise kaubalaevade madruseid.
Kuigi valdavalt on meie esimesed „jalgpalliõpetajad“ jäänud anonüümseks, on mõni nimi teada. Nii hakkasid Narva Kreenholmi ametnikud ja kohalikud gümnasistid palli taguma inglase Johnsi õhutusel ning Tallinnas jagas linnakoolidest võrsunud pallureile mängutarkust šoti verd linapraaker Urquhart.
Kuid on veel üks tähelepanuväärne britt, „allveelaeva ohvitser Todley“, kes väidetavalt olnud oma kodumaal profimängija ning kes Tallinnas treenis spordiseltsi Olümpia pallureid. 1916. aasta juunis käis mees koos eestlastega koguni võistlusreisil Petrogradis. Kui uskuda nappe infokilde esimese vabariigi aegsetest lehtedest, õppis Todley paari Eestis veedetud aastaga ära kohaliku keele ning abiellus eestlannaga, kellega koos lahkus Inglismaale. Ka annab üks lehesõnum mõista, et kauaks talle elupäevi ei jagunud ehk „Todley hukkus sõjapäevil veealusel paadil.“
Sada kümme aastat hiljem peame tõdema, et see ongi kogu info, mida müütilisest Todley’st teame.
Eesti jalgpalliajaloo uurimisele pühendunud portaal ewjalgpall.ee tegi koostöös Briti merendusloolase Mark Harrise ja tema kolleegidega katset salapärane Todley identifitseerida.
Aga alustame algusest... Esimese maailmasõja ajal baseerus Tallinnas tõepoolest inglise allveelaevade flotill, mille peaülesanne oli takistada rauamaagi vedu Rootsist keiserlikule Saksamaale. Flotill koosnes pikamaa ehk E-klassi ja väiksematest ehk C-klassi allveelaevadest. Kinnitust on leidnud ka allveelaevnike jalgpalliarmastus.
Kuupäevaliselt on teada rida nende mõõduvõtte nii eestlaste kui ka tsaarivene lahingulaevade madrustega. Tabavalt on selle kohta öelnud allveelaeva E-18 toonane ohvitser, hilisem viitseadmiral, Leslie H. Ashmore oma raamatus „Forgotten Flotilla“: „Kuhu iganes Briti sõjaväelased läksid, sinna jõudis alati ka jalgpall, sest see oli meie jaoks peaaegu ainus võimalik meelelahutus.”
Kuna müütiline Todley oli (seniste teadmiste kohaselt) ohvitser ehk kõrgem sõjaväelane, ei tohtinuks tema nime leidmine briti allikatest olla kuigi keeruline. Inglise kolleegide vastus tuligi üsna kiiresti, kuid üllatuslikult oli see negatiivne ehk Todley nimelist ohvitseri Balti flotilli nimekirjades ei leidu. Veidi hiljem lisandus info, et ühtki Todley nimelist ei kuulunud ka flotilli reakoosseisu.
Nõutult ingliskeelseid materjale sirvides jäi kõige sarnasema nimena silma leitnant Tod - mees, kes juhtis 1916. aasta aprillist kuni 1917. aasta septembrini allveelaeva C-26. Tekkis õhkõrn lootus. Vahest olid eestlased oma mängiva treeneri nimele suupärasuse huvides silbi juurde lisanud? Äkki oli just leitnant Tod too saladuslik Todley?
Britid võtsid uue teooria vaagida, kuid lükkasid selle peagi faktidega ümber. Leitnant Eric Bannerman Todi juhitud C-26 täitis küll Läänemerel ülesandeid, aga jõudis piirkonda alles 1916. aasta lõpul. Seega ei saanud leitnant Tod kuidagi osaleda eestlaste juunikuisel võistlusreisil.
Briti uurijate lõppjäreldus paigutab „Todley“ Tallinnas baseerunud E-klassi allveelaevale, aga välistab tema kuulumise ohvitseride hulka, kuna ükski neist ei abiellunud kohalikuga. Seega oli ta kas nooremohvitser või laevapere lihtliige. Kuid, nagu öeldud, päris kindlasti ei olnud ta nimi Todley.
Foto: Tallinnas baseerunud Briti allveelaeva flotilli ohvitserid 20. mail 1917 soomusristleja Pamjat Azova pardal (Kuninglik Sõjamuuseum).
