20/05/2026
Mul oli eilseks ettevalmistatud kõne, mida lihtsalt ei suutnud ette lugeda, aga mida ikkagi tahaksin teiega jagada! jätan selle lugemiseks..
___________________
Hea publik, kallis tantsupere…
Mu süda on täna nii täis….
Täis tänulikkust, uhkust, armastust… ja samal ajal suurt kurbust, mis tuleb siis, kui midagi väga suurt jõuab lõpule.
Kui ma Bum Di Clapi kunagi alustasin, ei olnud mul aimugi, millise teekonna ma tegelikult ette võtan. See, mis algas ühest väikesest unistusest, kasvas aastatega millekski, mis puudutas sadu ja sadu inimesi. Koht, kus ei õpitud ainult tantse, vaid kasvasid inimesed, sõprused ja mälestused.
Sel aastal… me tegime jälle midagi, mis tundus kunagi täiesti uskumatuna.. Me ületasime 200 tantsija piiri.
See arv ei ole lihtsalt number. See on 200 lugu, 200 energiat, 200 põhjust, miks see kõik on olnud nii eriline.
Aga täna tean, et paljudel on küsimus… miks see kõik lõppeb?
Elu on viinud meid hetke, kus tuleb ausalt vaadata otsa sellele, mis on muutumas.. Mina (Kristiina) ja Mirtel tahame minna edasi õppima. Vivian kolib… Ja nii tunduski kuidagi loomulik ja õige see kõik koos ka lõpetada.
Küll aga… uuest hooajast jätkavad kindlasti 14+ ja täiskasvanute trennid (FEMS, LELLE LATIN ja DANCEFIT).
VÕIBOLLA, aga ainult võibolla jätkame ka mõne muu grupiga. Sellest kõigest anname teada augustikuus.
Aga tulles tagasi, siis tahan tänada neid imelisi inimesi kelleta Bum Di Clap ei oleks nii suureks kasvanud!
Mirtel…
sina oled olnud tegelikult siin juba esimesest hooajast peale ja teisest hooajast ka treenerina.
Minu armas naerupall ja päike - inimene, kes ei öelnud kunagi ühelegi väljakutsele ei.
Aitäh sulle selle energia, selle valguse ja selle kohalolu eest.
Vivian…
meie raamatupidaja, aga tegelikult nii palju enamat.
Sina olid olemas juba siis, kui Bum Di Clapil polnud veel isegi nime.
Ilma sinuta ma ilmselt ei oleks seda teed kunagi ette võtnud - sina olid see, kes mind alguses nõustas, toetas ja lihtsalt olemas oli.
Ja juba teisest hooajast ka treenerina Juurus.
Aitäh sulle selle usu, jõu ja nõu eest!
Triin…
sina tulid küll ametlikult alles sellest hooajast, aga tegelikult meie teed on juba varem ristunud tantsides.
Sinu energia ja rõõm panid alati kogu ruumi elama.
Aitäh, et tõid selle kerguse ja sära siia aastasse.
Ja Liis… meie pesamuna.
Sina alustasid Prixidega just sellest hooajast.
Ma väga tahtsin anda sulle sama võimaluse, mis mulle kunagi anti - ja millest minu enda treeneritee üldse alguse sai.
Loodan siiralt, et see kogemus annab sulle midagi, millest sul on tulevikus edasi kasvada ja oma teed leida.
Aitäh teile! Valiksin teid alati uuesti!
Oeh!! See ei ole olnud kerge otsus.
Aga see on aus otsus! Pealegi tüdrukud küsisid minult alati, kas ma päris tööd ka teen. Nüüd vist on aeg!😀
Kui ma sellele kõigele nüüd tagasi vaatan… siis ma ei tunne mitte ainult lõppu, aga eelkõige tänulikkust…. Tänulikkust kõigi nende inimeste eest. Hetkede eest. Teekonna eest.
Ja kõige eest, mis Bum Di Clap tegelikult on olnud.
Aitäh!!!
