02/06/2014
Korvpallihooaeg on selleks korraks läbi ning on paras aeg aastale tagasi vaadata. Neljandat aastat järjest osalesime Tartumaa korvpalli meistrivõistlustel, teist aastat järjest tugevuselt teises liigas. Lõppkoht tuli seekord parem kui eelmine aasta: kui mullu lõpetasime kuuenda kohaga ning play-offis kaotasime veerandfinaalis, siis tänavu saime nii põhiturniiril kui ka play-offis neljanda koha. Ametlikult võib hooaja alguseks pidada nagu ikka augusti lõpus toimunud ettevalmistuslaagrit Käärikul, millele tegelikult eelnes veel suvi läbi treeninguid. Septembris osalesime enne mängude algamist ka ühel kontrollturniiril Ülenurmes, kus saime jällegi nagu hooajale kohane neljanda koha kümne meeskonna konkurentsis. Alla tuli vanduda Nõo, Võnnu ja Salva Rocki meeskondadele.
Põhihooaeg algas oktoobris vana tuttava Glassdrive meeskonna vastu, kellega jagame Puhjas koduväljakut. Kui eelmine aasta kaotasime neile suhteliselt kindlalt, siis seekord ei vandunud me nii lihtsalt alla. Siiski võtsid nad oma ning hooaja esimene kaotus tuli kohe esimeses mängus (51:43). 2013. aasta lõpetasime siiski positiivse saldoga, järgnevas kolmes kohtumises tulid võidud TTK (44:23), GBD (60:50) ja Luunja (56:41) üle. TTK visatud 23 punkti tähistas nende poolt negatiivset, meie poolt siis positiivset hooaja rekordit: mitte ükski teine meeskond ei suutnud hooaja jooksul ühes mängus nii vähe punkte visata kui TTK seda tegi, järgmine halvim tulemus oli 31. Sealjuures viskas Ken peaaegu sama palju punkte kui vastased kokku (23 ja 17). GBD vastu oli esimesel poolajal võrdne võrdsega heitlus, kumbki meeskond ei suutnud eest ära rebida. Teisel poolajal saime see-eest mängu enda kontrolli alla ning mängu lõpp ei muutunud enam põnevaks. Vabaviskeid tabasime üsna hea protsendiga, 18st viskest läbis korvirõnga 15. Samas oli mäng Luunja vastu märgatavalt raskem, kui lõppseis näitab. Vastased üritasid meid lüüa meie enda relvaga: ülevälja pressiga. Esimesel poolajal see ka kohati toimis, kuid lõpuks saime koduväljakul järjekordse võidu.
Hooaja keskel tuli sisse ka väike puhkepaus ning detsembri lõpus toimus traditsiooniline, järjekorras 19. jõuluturniir. Ken, Siim ja Peeter (koos Tarmo Kalamatsiga) tõid võidu koju ära. Võiduseeria jätkus ka uuel aastal, kui aastat alustasime nelja võiduga: Lasita Maja (63:43), Laiuse (42:34), Salva Rock III (60:46) ning Võnnu (72:64 lisaajal) üle. Hooaja pingelisemas mängus Võnnu vastu olid vastased veel 11 sekundit enne lõppu 1 punktiga ees ning lisaks oli neil kasutada ka 2 vabaviset. Üks neist tabas, teine mitte. Viimasel rünnakul käsi ei värisenud ning kiire korv viis meid lisaajale, kus vastastele enam võimalust ei andnud. Seitsme mänguline võiduseeria lõppes veebruaris ning hooaeg lõppes kahe valusa kaotusega: Salva Rocki IV (45:55) ning Nõo (37:55) vastu. Hooaja lõpus lõid meist mitmel välja nii uued kui vanad vigastused ning viimastes mängudes tuli hakkama saada märgatavalt lühema pingiga. Pärast põhihooaja lõppu tuli jälle mängida Võnnu vastu. Esimeses mängus võõrsil lasime vastastel visata koguni 72 punkti (ise viskasime 66), mis tähendas, et kodus pidime vähemalt 7 punktiga võitma. See õnnestus ja veel kuhjaga, kui tuli publiku toel hooaja suurim võit (80:48). Poolfinaalis tuli vastu Nõo meeskond, kellele kuu varem olime kindlalt kaotanud. Finaalist siiski palju puudu ei jäänud, kuid pärast tasavägist mängu suutis Nõo viimastel minutitel napilt eest ära rebida ning finaalipääse lunastada (seis jäi 40:35).
Kolmanda koha kohtumises Salva Rock IV meeskonna vastu meist enam tõsist vastast ei olnud ning tuli leppida lõppkokkuvõttes ikkagi neljanda kohaga (kaotus 59:30).
Meeldiv oli näha nii koduväljakul kui ka võõrsil kaasaelajaid ning loodetavasti jätkub ka see järgmisel aasta.
