26/11/2022
Jooksmine ja trenn üleüldiselt on juba kord niisugune asi, et kui juba keha on harjunud, siis nõuab ta oma - vahet pole, kas õues viliseb tuul või laiuvad hanged. Ja siis jooksed ja hoiad samal ajal iseendale pöialt, et jooksujumalad on sel päeval sinu poolt ning suudad vältida libedaid radu, jäätunud hingetoru ja siniseid varbaotsi. Aga see on asjatu kartus.
Tegelikult iga kogemus näitab, et isegi sellel, kes tuleb esialgu jooksma puhvaika ja läki-läkiga, on finišeerudes seljas kolm kihti vähem kui startides ning higiojad jooksevad mööda kõrva alla. Omaenda keha mootor toodab soojust nii, et jääb ülegi. Trenn on tehtud, tunne on mõnus. Tuletab jälle meelde, miks sport on antidepressant.