31/03/2026
Haapsalus on väikese linna kohta palju spordibaase ja sportimistingimused on mitmekesised. Siin on olemas baasid ja võimalused jalgpalli, korvpalli, võrkpalli, kergejõustiku, ujumise, vehklemise, laskmise, tennise, lauatennise, purjetamise, poksi, tai poksi, akrobaatika, maadluse, aeroobika, sulgpalli harrastamiseks samuti on võimalus käia mitmes jõusaalis ja rulapargis.
OÜ Haapsalu Linna Spordibaasid hallata on kümme erinevat spordibaasi, milles on paarkümmend erinevat spordiväljakut ja -rada. Enamus nendest on sisebaasid. Muidugi on tore neid omada, aga need vajavad kütmist, ventileerimist, valgustamist, hooldamist, administreerimist, puhastamist ja remontimist, mis ei ole sugugi odav lõbu. Enne uute spordirajatiste ehitamist tuleb peale ehitusmaksumuse kalkuleerida ka ülalpidamiskulusid ja -allikad ning võimalusi rajatise baasil teenust müüa. Haapsalu linna spordiobjektide näitel saab kinnitada, et spordivõimaluste pakkumine Haapsalus ei ole äri, vaid on sotsiaalne teenus kogukonnale. Linna erinevate baaside ülalpidamine aastas maksab ca. 2 000 000 eurot.
Suurimad kuluallikad 2025.aasta näitel on Haapsalu Veekeskus, mille ülalpidamiskulu aastas on 486 000 eurot, jalgpallihall 260 000 eurot, Haapsalu Spordihoone 228 000 eurot, Wiedemanni Spordihoone 210 000 eurot, Tuksi laager 161 000 eurot, Universaalhall 132 000 eurot, teised vähem.
Kust see raha tuleb? Suurem osa sellest - üle 1 miljoni tuleb müügitegevusest (reklaam, rendid, piletid, laagrid, majutus, müügipunktid jne). Linna eelarvest toetatakse baase 395 000 euroga üldhariduskoolide kehalise kasvatuse tundide, spordikooli ja huvikoolide treeningtundide läbiviimiseks. (Koolidele, spordi- ja huvikoolidele on tunnid tasuta) ning 185 000 euroga spordibaaside ehitamiseks võetud laenude ja intresside makseid.
2025.aasta tulude ja kulude (loe kahjum) vahe oli ca. 300 000 eurot, mis jäi küll planeeritule veidi alla, aga on siiski väga suur number. 2025.aastal olid meie baasidest kasumis vaid Tuksi Tervise- ja Spordikeskus ja hostelid, teistes baasides ületasid kulud tulusid. Müügist kõige suurema osa toob sisse spordilaagrite korraldamine, mis on meie jaoks oluline lisatulu ja vähetähtis pole ka see, et 95% laagrite tulust tuleb väljastpoolt Haapsalut.
Spordibaaside juriidiline vorm on äriühing, mille üldine eesmärk on teenida omanikule tulu. Linn meie omanikuna ei ole senini seadnud eesmärgiks teenida suurt tulu, vaid püüda saada tulude ja kulude vahe võimalikult väikseks. Põhieesmärk on ikkagi liikumisharrastuseks ja spordiks jõukohase hinnaga mitmekesiste võimaluste pakkumine. Haapsalu spordibaaside kõige suuremaks mureks on kõrged energiakulud, mille hinda me kahjuks ei suuda mõjutada. Köetavat mahtu on kokku 240 000m3 ,millest üle poole annab jalgpallihall. Samuti ei ole meil näiteks võimalust tehnoloogiliselt jalgpallihallis ja veekeskuses kütet-elektrit vähemaks keerata, ujulas peab olema tagatud klientidele sobiv vee kui ka õhu miinimum temperatuur ning Jalgpallihallis peab olema välditud kokku vajumise oht.
Igasuguse majandustegevuse kulude ja tulude tasakaalu saamiseks on kaks võimalust - vähendada kulusid või suurendada tulusid. Täna on Haapsalu spordibaaside kulude vähendamise suuremaks meetmeks Veekeskuse rekonstrueerimine oluliselt energiatõhusamaks. Sellega peaks Veekeskuse energiakulud vähenema 100-150 000 eurot aastas. Tulude suurendamiseks peaksime me tõstma teenuste hindu, mis on noateral laveerimine kuna majanduse madalseisus võib see pigem tähendada klientide vähenemist. Me ei soovi kõrge hinna tõttu kliente eemale peletada, pigem oleme me seda meelt, et oleks madalama hinnaga rohkem kliente.
Kahest poleemikat tekitanud probleemist veel.
Esiteks linna staadionil asuvast skatepargist. Skateparki on viimastel aastatel pidevalt remonditud, põhiliselt on vahetatud veekindlast vineerist sõidupindasid. Remondikulu on olnud 2022-2024 a. ca. 5000eurot/aastas, 2025. aastal 10 000 eurot. Probleem on väga tõsine - pargi kandekonstruktsioonid ja vineerpinnad on puiduseene tõttu pehkinud ja seetõttu ohtlikud. Seenest remondiga lahti saada ei ole võimalik, selleks on vajalik kõik konstruktsioonid lammutada ja hävitada. Täpselt samasugune probleem oli Rakveres, kus sarnase konstruktsiooniga skatepark Kastani spordihalli juures likvideeriti ja rajati uus betoonist park uude asukohta Uuele tänavale. Täna oleme arutelu käigus koos linnavalitsusega jõudnud otsusele ohtlikumad rambid lammutada ja skatepargi vähem pehkinud atraktsioonid veelkord ära remontida, et nende kasutust poole aasta võrra pikendada. Pikaajaline lahendus eeldab uue pargi rajamist.
Teiseks Krahviaeda rajatud padeliväljakust. Väljaku rajamisel oli kaks eesmärki. Esiteks liikumisvõimaluste laiendamine Krahviaia tennisekeskuses. Ja teiseks kümmekond aastat Krahviaias seisnud merekonteineritest lahti saamine ja Spordibaaside linna keskel muinsuskaitsealusel alal asuva krundi korrastamine. Padeliväljaku rajamise kulu oli ca. 39000, millest 6000 katab sponsor, lisaks veel 600 eurot/ aastas kokkuhoidu konteinerit rendi arvelt. Kulu on suhteliselt väike arvestades, et väljak teenib kulutuse tagasi 3-4 aastaga ja uue samasuguse panoraamväljaku rajamine koos alusega maksab ca. 90 000 eurot. Võrdluseks näiteks meie jalgpallihalli 2026.aaasta kahe esimese kuu energiakulu oli 60 000 eurot. Linna seisukohalt on oluline ka see, et üks linna südames asunud „kolekoht“ sai korda.
Me elame demokraatlikus ühiskonnas, mis tähendab, et igal ühel on õigus oma arvamusele, aga selge on see, et virisemine ja näägutamine elu edasi ei vii.
Tänapäeval peame pakkuma liikumisharrastuseks mitmekesiseid võimalusi, sest spordialad ei konkureeri enam niivõrd omavahel, vaid otsivad viise, kuidas meelitada noori nutimaailmas surfamise asemel liikuma.
Haapsalu spordibaasid panustavad taristusse oma võimaluste piirides. Täna on prioriteet veekeskuse rekonstrueerimine, järgmised suured projektid võiks olla Linna Staadioni renoveerimine ja Wiedemanni võimla otsaseina ning Kalda tänava hosteli fassaadi kapitaalremont. Kindlasti on konkurentsis püsimiseks vaja investeerida ka Tuksi Tervise- ja Spordikeskuse võimaluste parendamiseks. Lõppeesmärk on ikka see, et lapsed saaksid liikumisharjumise kogu eluks ja meie baasides oleks pidevalt piisavalt rahvast.
Padeliväljaku asukoht enne ja nüüd
