Summer Fit Personaaltreeningud

Summer Fit Personaaltreeningud PERSONAALTREENER TALLINNAS
8 aastat kogemust+EOK kutsetunnistus
Sinu sportlike eesmärkide, tervislikuma liikuvama elustiili ja parema tervise loomiseks.

Personaaltreeningud
Treeningkonsultatsioon
Toitumisnõustamine
Online juhendamine Ole julge, tee esimene samm ja alustame teekonda Sinu eesmärkide suunas!

Praegu jälgin ma ise tegelikult päris palju numbreid: trenniraskusi, kehakaalu, samme, und, toitumist jne. Praeguses per...
07/09/2026

Praegu jälgin ma ise tegelikult päris palju numbreid: trenniraskusi, kehakaalu, samme, und, toitumist jne. Praeguses perioodis ongi detailidel minu jaoks rohkem tähtsust ja mulle tegelikult meeldib ka neid asju jälgida.

Aga ma ei arva, et see peab kogu aeg samas mahus või sama suure tähelepanu all olema.

Ma tahan, et trenn oleks mulle oluline, aga et elu selle ümber jääks ikkagi normaalseks. Et ma saaksin minna sööma ilma, et peaksin kõike peas kokku arvutama, võtta puhkepäeva lihtsalt puhkepäevana, ja olla oma kehaga rahul ka siis, kui ma parasjagu midagi ei optimeeri.

Mida kauem ma olen ise treeninud ja teistega töötanud, seda rohkem mulle tundub, et lõpuks on päris hea mõõdupuu hoopis see, kas see, mida sa teed, teeb su elu pikemas plaanis paremaks.

Mulle on oluline olla tugev, terve, heas vormis ja tunda, et mu keha performib hästi. Mõnes perioodis tähendab see rohkem jälgimist ja täpsust, mõnes vähem.

Mulle meeldib võtta trenni väga tõsiselt, aga samal ajal tahan ma lihtsalt normaalselt oma elu elada. Minu jaoks mahuvad need kaks täiesti hästi korraga ära.

Kuidas sina seda tasakaalu hoiad?

Sporditoitumises on tegelikult päris palju soovituslikke vahemikke.Näiteks süsivesikute puhul jäävad soovitused sõltuval...
24/08/2026

Sporditoitumises on tegelikult päris palju soovituslikke vahemikke.

Näiteks süsivesikute puhul jäävad soovitused sõltuvalt treeningkoormusest umbes 3–5 g/kg kergema koormuse juures, 5–7 g/kg mõõduka treeningmahu puhul ja suuremate koormuste juures veel kõrgemale.

Need numbrid on kasulikud. Aga need on ikkagi üldised vahemikud, mitte vastus küsimusele, kui palju sina peaksid teisipäeval kell 17 enne oma trenni sööma.

Sama kogus võib ühe inimese puhul olla liiga vähe, teise puhul täiesti paras. Ja ka sama inimese vajadus ei ole igal päeval sama.

Mina vaatan lisaks kogustele alati seda, kuidas trennid päriselt lähevad. Kas energiat jätkub lõpuni. Kuidas enesetunne trennis on. Kuidas taastumine läheb. Mis kell on päeva jooksul võimalik süüa. Mis söök enne trenni hästi istub. Kui palju tahad/on vaja pärast hilist trenni veel süüa. Ja mis koormus järgmisel päeval otsa tuleb.

Kui eesmärk on samal ajal ka rasvaprotsenti vähendada või lihasmassi kasvatada, tuleb seegi sinna juurde.

Sellepärast kasutan ma alguses väga tihti kaloriäppi. Siis ei pea me umbes arvama, vaid on näha, mis päeva jooksul päriselt toimub.

Numbrid annavad lähtekoha. Trenn, taastumine, enesetunne ja kehakoostise muutus annavad tagasiside.

Ja nende kahe vahel saabki lõpuks paika see, mis sinu puhul päriselt töötab.

Kui sul on tunne, et tead üldjoontes küll, mis on makrod ja mis on “tervislik”, aga ei oska seda enda päeva ja trennidega hästi kokku sättida, siis võid mulle alati kirjutada.

See on üks lugu sellest, kuidas ma jõusaaliga algusaegadel toitumisele vaatasin.Ma tegin suure osa neist valikutest noor...
12/08/2026

See on üks lugu sellest, kuidas ma jõusaaliga algusaegadel toitumisele vaatasin.

Ma tegin suure osa neist valikutest nooremana lihtsalt selle põhjal, mida ma tol ajal fitnessimaailmas nägin ja kuulsin.

Toitumismaailmas vahetuvad trendid kogu aeg. Ühel hetkel on probleem rasv, siis süsivesikud, suhkur, gluteen või mõni terve toidugrupp. Ja kuidagi tundub peaaegu alati, et lahendus on midagi vähem süüa.

Algajana on selle kõige sees päris raske aru saada, milline info on sulle üldse mõeldud.

Eriti kui suur osa toitumisjutust käib kaalulangetamise loogika järgi, aga sina tahad samal ajal palju treenida, areneda ja keha ehitada.

Need võivad ka korraga eesmärgiks olla. Aga mida rohkem sa oma kehalt nõuad, seda olulisem on ka see, kas annad talle piisavalt, millega seda koormust toetada.

Mulle tundub, et internetis läheb just see päris kergesti kaduma. Palju räägitakse sellest, mida vähendada, piirata või millegi “parema” vastu vahetada. Palju vähem sellest, kas sul on üldse piisavalt energiat selleks, mida sa oma kehalt ootad.

Sellepärast kõnetab mind praegu mõte, et ükski makrotoitaine või toidugrupp ei ole “hea” või “halb”.

Kas sul on mõni toitumisreegel, mida sa kunagi täiesti iseenesestmõistetavaks pidasid, aga täna enam ei usu? 😄

Minu enda jaoks on jõusaalis üks kõige silmiavavamaid asju olnud õppida päriselt pingutama.Kui oleksin ainult enda tunde...
03/08/2026

Minu enda jaoks on jõusaalis üks kõige silmiavavamaid asju olnud õppida päriselt pingutama.

Kui oleksin ainult enda tunde järgi treeninud, oleksin alati liiga vara lõpetanud. Treenerid on mulle korduvalt näidanud, et hetk, kus mina arvan, et enam ei jaksa, ei ole alati veel päris piir.

On olnud kordi, kus treener ütleb: „Tee veel.”
Ja siis tuleb veel viis. Vahel isegi kümme kordust.

Või pannakse kangile raskus, mida ma ise sinna never ei paneks ja tuleb välja, et saan hakkama küll.

Personaaltreenerilt oodatakse tihti kõige rohkem head kava. Aga kava üksi ei tee veel tulemust, veel olulisem on õppida hindama oma pingutust, tehnikat ja seda, kas elustiil üldse toetab arengut.

Mida sina oled jõusaalis kõige kauem pidanud õppima?

Mõned neist muutustest on olnud minu jaoks päris suured, teised nii väikesed, et neid märkab alles tagantjärele.Ülebooki...
30/07/2026

Mõned neist muutustest on olnud minu jaoks päris suured, teised nii väikesed, et neid märkab alles tagantjärele.

Ülebookitud graafik tundus mulle hea graafik. Tagantjärele mõeldes olin lõpuks lihtsalt täiesti tühi. nii energiast kui ideedest.

Arvasin, et ka vaba aeg on kasulik tööga ära täita. Praegu saan aru, kui oluline on, et osa ajast ei oleks juba ette millegagi täidetud.

Õppimisega ajasin kunagi pideva uue info arenguga segamini. Loen, kuulan ja õpin siiani palju, aga nüüd jätan rohkem aega sellele, et mõelda, millega nõustun või millesse suhtun hoopis kriitiliselt ja mida tahan päriselt kasutada.

Kui üks uus mõte lihtsalt teise otsa võtta, ei mäletagi lõpuks enam, mida kuulasid või mis sellest kaasa tuli. Tahan, et vähemalt osa neist teadmistest jõuaks päriselt mu ellu, mitte ei kaoks järgmise mõtte alla.

Söömine oli asi, mida tegin teiste tegevuste ajal, tihti telefonist tööasju ajades või lihtsalt scrollides. Vahel oli toit otsas enne, kui olin söömist õieti märganudki. Söömine ei ole enam taustategevus, vaid osa mu päevast.

Mul oli pikalt tunne, et kuhugi minekuks peab juba piisavalt hea olema. Spartaga mõtlesin täpselt nii. Praegu on päris naljakas mõelda, et olin ise treener ja aastaid jõusaalis käinud, aga tundsin, et peaksin enne kuskil mujal veel tugevamaks saama.

Prime-momente jagasin ajal, kui olin tegelikult väsinud, stressis ja läbi põlenud. Neid hetki oli vähem ning seetõttu tundusid need kõige muu kõrval eriti suured ja jagamist väärt.

Enam ei oskagi ma enam üksikuid hetki nii selgelt välja valida. Need ei eristu mu ülejäänud igapäevast enam samamoodi.

Oma valguvajadust hindasin kunagi pigem üle. Nüüd on mu toitumise loogika üsna lihtne: valku ja rasva nii palju, kui vaja, ning ülejäänu üsna tuimalt süsivesikutest. Vormile ja jõudlusele on see ainult hästi mõjunud.

Arvasin pikalt, et iga trenn peab lõppema kõhulihaste põletamisega. Tegelikult olen enda kõhulihaseid kõige rohkem arendanud raske kangi all. Põletustunne ei tähenda alati, et treening oli piisavalt koormav, ka kõhulihaste treeningus on oluline progressiivne ülekoormus ja piisav intensiivsus.

Mida sina praegu oma elus või mõtlemises teisiti teed kui varem?

Mul endal on olnud perioode, kus olen pidanud treeningu kaheks jagama: baasharjutused ühel hetkel ja ülejäänud harjutuse...
27/07/2026

Mul endal on olnud perioode, kus olen pidanud treeningu kaheks jagama: baasharjutused ühel hetkel ja ülejäänud harjutused hiljem. Olen teinud ka 45-minutilisi trenne ja käinud vajadusel sagedamini.

Praeguseks on mu graafik üsna hästi paika loksunud, aga nii ei ole alati olnud. Alati ei ole olnud ideaalseid aegu ega kõik nädalad ühesugused. Trennid said lihtsalt selle järgi ümber mängitud ja areng ei jäänud sellepärast seisma.

Lõpuks on oluline, et trennis oleks piisavalt pingutust ja sinu eesmärgi jaoks vajalik töö saaks tehtud. Et sa liiguksid ajas edasi ja jõuaksid sellest kõigest ka taastuda.

See, kuidas keegi selle oma nädalasse ära mahutab, võib eri eluperioodidel täiesti erinev välja näha. Ja minu meelest ongi hea teada, et ainult ühte õiget varianti ei ole.

Kas sinu treeningnädalad näevad enamasti ühesugused välja või muutuvad vastavalt elule?

Ma ei ole kunagi ennast ühe rolliga määratlenud.Ma olen treener, tegelen jõutõstmisega ja olen aktiivne inimene. Kõik se...
26/07/2026

Ma ei ole kunagi ennast ühe rolliga määratlenud.

Ma olen treener, tegelen jõutõstmisega ja olen aktiivne inimene. Kõik see on päriselt mina, aga ükski neist sõnadest ei võta mind eraldi päris tervikuna kokku.

Tundubki, et inimese juures on kõige huvitavam see, kuidas tema erinevad pooled omavahel kokku saavad.

Minu puhul on sport ja treeneritöö päriselt oluline osa elust. Sinna läheb palju mu aega ja energiat ning enamik tööpäevadest möödub samuti jõusaalis.

Olen lihtsalt alati enda sees ja elus hoidnud ka neid osi, millel ei ole spordi, töö ega pideva arenguga midagi pistmist.

Kõik oluline ei pea mu elus olema eesmärk, saavutus ega miski, mida välja näidata.

Need on mõned põhimõtted, millest ma enda toitumise juures lähtun.Piltidel on muidugi ainult väike osa sellest, mida ma ...
25/07/2026

Need on mõned põhimõtted, millest ma enda toitumise juures lähtun.

Piltidel on muidugi ainult väike osa sellest, mida ma päriselt söön, ja kõik mu tavapärased valgu-, rasva- või süsivesikuallikad siia ei mahtunud.

Enamik mu söökidest ei ole mingi kindla nimetusega toit. Panen lihtsalt kokku toiduained, mis mulle maitsevad, mida mul on lihtne seedida ja mis toetavad mu tervist ning treeninguid. Vahel teen midagi erilisemat ka, aga enamasti ongi mu toit üsna lihtne.

Mu toidukordade struktuur on üsna sarnane, aga vahetan selle sees erinevaid toiduaineid. Erinevad köögiviljad, puuviljad, marjad ja valguallikad aitavad saada toidust vitamiine, mineraale ja kiudaineid.

Toorainet valides vaatan selle päritolu kui võimalik. Mune söön päris palju ja need on mul talumunad. Mul on selleks oma kindlad talunikud. Piimatoodetest valin enamasti Pajumäe mahedad ja maitsestamata variandid.

Söön vahest ka tumedat šokolaadi. Lisaks sellele, et see mulle maitseb, saan sealt kakaost pärinevaid flavanoole ja mineraale, nii et see sobib täiesti loomulikult mu tavapärase toitumise sisse.

See ei tähenda, et kõik peaksid sööma nii nagu mina või et töödeldud toit oleks automaatselt halb. Need on lihtsalt minu enda põhimõtted ja valikud, millega mina ennast hästi tunnen ning mis sobivad mu praeguse elu ja treeningutega.

See, kui palju ma igapäevaselt söön ja kuidas makrod jagunevad, võib elu jooksul vastavalt aktiivsusele ja vajadustele muutuda, aga lähtun ikka samadest põhimõtetest ehk tervis, hea enesetunne ja see, et mu keha toimiks hästi.

Mõnel päeval liigub tuttav raskus nii, nagu peab. Teisel päeval võtab sama seeria sinust palju suurema tüki.Ja alati ei ...
20/07/2026

Mõnel päeval liigub tuttav raskus nii, nagu peab. Teisel päeval võtab sama seeria sinust palju suurema tüki.

Ja alati ei olegi võimalik täpselt öelda, miks. Võid olla hästi maganud, piisavalt söönud ja teinud kõik justkui õigesti, aga kang tundub ikkagi raskem. Keha ei tööta nagu kalkulaator, kus samad sisendid annavad iga kord täpselt sama tulemuse.

Aga see ei tähenda, et elu väljaspool saali ei loeks. Sa võtad kangi juurde kaasa ka oma päeva, une ja enesetunde.

Olen seda eriti selgelt tundnud perioodil, kui töötasin liiga palju ja eirasin pikalt oma piire. Trennid said küll tehtud, aga sama pingutus võttis minust järjest suurema tüki ja taastumine jättis rohkem võlgu.

Sama näitavad ka uuringud, suuremat psühholoogilist stressi on seostatud aeglasema lihasfunktsiooni taastumise, tugevama väsimuse ja suurema tajutud pingutusega.

Trenn aitab vaimset tervist hoida, aga seda kujundab ka kõik see, mis toimub nende tundide jooksul, mil sa saalis ei ole.

Vaimse tervise hoidmine ei tähenda minu jaoks ainult trenni tegemist ega abi otsimist siis, kui kõik on juba halvasti.

Paljud hakkavad oma vaimse tervisega tegelema alles siis, kui uni on juba pikalt kehv, töö valgub järjest rohkem üle oma piiride ja ka täiesti tavalised asjad hakkavad võtma rohkem energiat.

Aga palju saab teha ka varem. Tõmmata õigel ajal tööpäevale joone alla, hoida enda ümber inimesi, kelle juures ei pea kogu aeg valvel olema, leida aega päris vestlusteks ning jätta ellu ka midagi, millest ei pea saama järjekordset projekti.

Need valikud ei näe välja nagu osa treeningplaanist, aga jõuavad lõpuks ikkagi kangi alla kaasa ja mõjutavad seda, kui palju seal päriselt anda on.

Kõike olulist ei saa treeningpäevikusse kirja panna.

Minu käest küsitakse aeg-ajalt, mida ma arvan treeningäppidest ja erinevatest valmis treeningkavadest.Ma arvan, et üldin...
15/07/2026

Minu käest küsitakse aeg-ajalt, mida ma arvan treeningäppidest ja erinevatest valmis treeningkavadest.

Ma arvan, et üldine kava ja personaalne lähenemine ei täida päris sama rolli.

Üldine kava võib olla väga hea lahendus inimesele, kes tunneb end jõusaalis juba üsna mugavalt ning tahab lihtsalt rohkem liikuda, tugevamaks saada või paremasse vormi jõuda.

Kõik inimesed ei tunne end jõusaalis veel nii mugavalt ning ei ole kindlad, kuidas harjutusi teha, kuidas masinaid kasutada või kas nad üldse liiguvad õiges suunas.

Minu jaoks ei seisne treeneri väärtus ainult treeningplaanis.

Sama oluline on õppida, miks midagi tehakse, saada tagasisidet ning kohandada treeningut vastavalt oma eesmärkidele ja sellele, kuidas keha treeningule reageerib.

Üldine treeningkava võib anda sulle struktuuri.
Personaalne kava ja juhendamine aitavad teha otsuseid teekonna jooksul.

Karussellis tõin näiteks ühe oma kliendi loo.

Tema tuli trenni eesmärgiga saada tugevamaks ja paremasse vormi.

Põlvevalu ei olnud põhjus, miks ta minu juurde tuli. See tuli jutuks alles treeningute käigus, kui selgus, et põlved on talle aastaid ebamugavust valmistanud.

Sellest hetkest alates ei olnud küsimus enam ainult selles, milliseid harjutusi teha.

Küsimus oli:

• millest alustada

• mida muuta

• millal koormust lisada

• kuidas harjutusi järjestada

• millal proovida uuesti midagi, mis alguses ei sobinud

Just nende küsimuste juures hakkabki suur osa minu tööst pihta.

Inimestel on erinevad eesmärgid, kogemus, taastumisvõime, ja elurütm ning seetõttu ei pruugi täpselt sama lähenemine kõigile ühtemoodi sobida.

Treeningäppide ja üldiste kavade soovitused on paratamatult üldised.

Need võivad töötada, kuid suurem osa vastutust otsuste tegemisel jääb inimese enda kanda.

Vahel on raske aru saada, kas midagi tuleks muuta või hoopis jätkata. Kas probleem on harjutuses, koormuses või tehnikas või on vaja lihtsalt rohkem aega ja järjepidevust.

Inimesed ei otsi personaaltreenerilt ainult harjutusi, vaid ka selgust, tagasisidet ja kindlustunnet.

Kas oled kunagi mõne harjutuse või valu tõttu pidanud treeningkava muutma?

Address

Tallinn

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Summer Fit Personaaltreeningud posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Business

Send a message to Summer Fit Personaaltreeningud:

Shortcuts

Share